2-09-18644/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon 1. Avaldus rahuldada.

2. Määrata alaealise R.M. (isikukood xxx) eestkostjaks S.M. (isikukood xxx) kuni R.M. täisealiseks saamiseni.

3. R.M. ei või iseseisvalt teha tehinguid. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja.

4. Eestkostjal esitada üks kord aastas eestkosteasutusele aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Kirjalik aruanne tuleb esitada Kiviõli Linnavalitsusele hiljemalt 20.detsembriks.

5. Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 19. juunil 2009 kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. I AVALDUS

1. Kiviõli Linnavalitsus esitas kohtule avalduse eestkoste seadmiseks alaealise R.M. suhtes. Kohtuasja number 2-09-18644 Määruse tegemise aeg ja koht 19 . juuni 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Kiviõli Linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu) avaldus alaealisele R.M.le eestkoste seadmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 09. juunil 2009

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Kiviõli Linnavalitsus (reg.kood xxx, asukoht: Keskpuiestee 20 43199 Kiviõli)

S.M. (IK xxx, elukoht: xxx)

A.S. (IK xxx, elukoht: xxx

Alaealine R.M. elab alates 1998. aastast koos oma isa A. M. ja tema abikaasa S.M.ga. Kohtla- Järve Linnakohus määras 20.04.2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-116/99 R.M. elukohaks tema isa A. M. elukoha. 2006. aastal A. M. suri. S.M. pöördus avaldusega eestkosteasutuse poole, lubada kasvatada last ka edaspidi. R.M. ema A.S. andis nõusoleku. R.M. ise on avaldanud soovi elada ja kasvada S.M. juures. Kiviõli Linnavalitsus kui eestkosteorgan leiab, et S.M. eestkostjana suudab tagada R.M. eakohase arengu, anda talle hariduse ning kaitsta lapse huve ja õigusi. Oma isikuomaduste poolest sobib S.M. olema lapse eestkostjaks ning on võimeline täitma eestkostjale seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

2. 14.05.2009 esitas Kiviõli Linnavalitsus avalduse täpsustuse. Avaldaja selgitab, et sotsiaaltöötaja vestles 07.05.2009 A.S.aga. A.S. teatas, et on nõus eestkoste seadmisega. Avaldaja selgitab, et R.M. on ilma jäänud emapoolsest vanemlikust hoolitsusest. Emapoolset igapäevast suhtlemist, hoolt, külastamist, tähtpäevade tähistamist ei ole. R. ei suhtle emaga ka telefonitsi ega elektroonilisel teel. Nii R.i enda kui A.S.a kinnitusel puudub neil vastastikune huvi suhtlemiseks ning nad on teineteisele võõraks jäänud. Vestluses A.S.aga kinnitas viimane, et ei soovi rikkuda lapse väljakujunenud perekonda ja turvalist kodu. A.S. selgitas, et on oma senises käitumises järginud põhimõtet, et R.i heaolu oleks tagatud ning lapse huvid kaitstud, kuigi võttis omaks, et lapse kasvatamisega ta tegelenud ei ole, samuti ei ole kaitsnud tema huve ega õigusi. Ema teab, et R. ei oleks mingil juhul nõus tema juurde elama tulema, kuna emal ei ole R.ile pakkuda selliseid elamistingimusi nagu oli tal isaga ja nüüd S.M.ga. A.S. teab ka seda, et S.M.t peab poiss rohkem emaks kui oma bioloogilist ema.

II KOHTUISTUNG 09. juunil 2009

3. Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodud seisukohtade juurde ja selgitas, et S.M. kasvatab R.M.t alates 1998. aastast, kui R.M. vanemad lahku läksid ja laps jäi elama isa juurde. Peale R.i isa surma jäi poiss elama S.M. juurde, lapse bioloogiline ema A.S. elab eraldi ning lapse kasvatamisest osa ei võta.

4. Puudutatud isik S.M. palus määrata ennast R.M. eestkostjaks, kuna kasvatab last alates lapse neljandast eluaastast ning poiss on talle nagu oma poeg. Elatakse R.iga kahekesi 3- toalises korteris, poisil on oma tuba. S.M. sissetulekust ning toitjakaotuspensionist ja lastetoetusest piisab. A.S. materiaalselt ei toeta.

5. Puudutatud isik R.M. selgitas, et soovib elada koos S.M.ga. R.M. peab loomulikuks, et pärast isa surma elab koos kasuemaga. Oma bioloogilise emaga ta seda küsimust arutanud ei ole. Aega, mil vanemad veel koos elasid, mäletab üsna häguselt. Teadliku elu on elanud koos S.M.ga. Õppimisega saab üldiselt hakkama, kuigi jäi nüüd suvetööle. Svetlana aitab vahel koduseid ülesandeid teha.

6. Puudutatud isik A.S. seletas, et kui poisi isaga lahku läksid, otsustati, et poiss jääb elama lapse isa ja S.M. juurde. Lapse huvidest lähtudes on parem kui ta ka edaspidi elaks Svetlana juures, kelle peres on ta üle 10 aasta elanud. Ema ja poeg on aastatega teineteisest võõrdunud. Pärast seda kui R. ja Svetlana kolisid Tapalt Kiviõlisse nad omavahel kohtunud ei ole.

III KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. Kohus tuvastas, et - A.S.a ja A.M. poeg R.M. sündis 22.09.1994.a (tl 5); - Kohtla-Järve Linnakohtu 20.04.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2-116/99 määras kohus alaealise R.M. elukohaks tema isa A.M. elukoha (tl 17-21);

- Tapa Vallavalitsuse korraldusega 20.06.2006 nr 358 kinnitati Tapa Vallavalitsuse ja S.M. vahel sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping 20.06.2006 – 20.06.2007 (tl 14); - Kiviõli Linnavalitsus ja S.M. sõlmisid 09.05.2007 lapse perekonnas hooldamise lepingu (tl 15-16);

9. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud, samuti lapse üle, kes on muudel põhjustel vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud (PkS § 92 lg 2-3).

10. Kohtla-Järve Linnakohtu 20.04.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2-116/99 määras kohus alaealise R.M. elukohaks tema isa A.M. elukoha. R.M. isa A.M. suri 31.03.2006. R.M. on isa perekonnas elanud üle kümne aasta. Bioloogiline ema A.S. lapse kasvatamisest ning tema eest hoolitsemisest osa pole võtnud. A.S. on tunnistanud, et on lapsest võõrdunud ning poeg ei oleks mingil juhul nõus tema juures elama ja puudub vastastikune huvi teineteisega suhtlemiseks (tl 30, 43). Kohus leiab, et eestkoste määramine R.M. üle on põhjendatud ning lapse huvides.

11. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul (PkS § 95 lg 2). S.M. on andnud nõusoleku enda määramiseks R.M. eestkostjaks (tl 3, 33, 41).

12. Vastavalt PkS § 95 lg 3, tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

Avaldaja leiab, et S.M. isikuomadused on sobivad tema määramiseks kasupoja eestkostjaks. S.M. elamistingimuste kirjelduse kohaselt on R.ile loodud kõik tingimused õppimiseks, puhkamiseks, sõpradega suhtlemiseks. Kodu on mõlemale koht, kuhu tahetakse tulla ja seal meelsasti olla. S.M. ja R.M. omavahelised suhted on head, teineteist toetavad ja kokkuhoidvad. R.M. peab Svetlanat oma emaks (tl 33, 6). S.M. on tihedas kontaktis R.i klassijuhatajaga, võtab osa lapse koolija klassiüritustest. Klassijuhataja arvamuse kohaselt teeb S.M. omaltpoolt kõik, et hoida olukorda kontrolli all, kui on probleeme, võtab klassijuhatajaga ühendust. Ta on kursis R. hinnete ja käitumisprobleemidega ning tunneb nende pärast muret. Klaasijuhataja leiab, et S.M.le kui R. hooldajale ei saa midagi ette heita, kes otsib alati lahendusi asjade paremaks muutmiseks. Klassijuhataja leiab, et S.M. on sobiv inimene määramiseks R. eestkostjaks (tl 32).

Ka R.M. bioloogiline ema A.S. leiab, et lapse huvides on tema edasine kasvamine S.M. juures (tl 43).

13. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi (PkS § 95 lg 4).

22.09.1994 sündinud R.M. on avaldanud soovi nii kirjalikult (tl 4) ja kinnitanud kohtuistungil soovi elada S.M. juures ja tema määramist eestkostjaks (tl 41).

14. Lapse eestkostja on lapse seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. (PkS § 97).

15. Vastavalt PkS § 101 on eestkostja kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta.

Avaldaja esindaja leidis kohtuistungil, et kuna S. ning R.M.ga probleeme pole olnud, piisab kui aru antakse üks kord aastas (tl 43). Maakohus leiab, et eestkostjat tuleb kohustada aru andma kirjalikult Kiviõli Linnavalitsusele üks kord aastas hiljemalt 20.detsembriks.

16. TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

17. Lähtudes eeltoodus ja juhindudes PkS § 92, § 95, § 97, § 98, § 101, TsMS § 550 lg 1 p 1, § 557 lg 3, määrab kohus R.M. eestkostjaks S.M. kuni R.M. täisealiseks saamiseni.

Kohtunik O.Mihkelson