2-08-67352/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-67352 Otsuse kuupäev 18.juuni 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Tsiviilasja hind IJ (isikukood XXX, elukoht XXX) hagi V Z (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatusraha nõudes

19 575 krooni

Asja läbivaatamise kuupäev

19.mai 2009

Istungil osalenud isikud

hageja esindaja J Asari ja kostja V Z

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Tuvastada, et V V (isikukood XXX) põlvneb isast V Z (isikukood XXX).

Välja mõista V Z poja V V (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) alates 14.oktoobrist 2008 IJ kasuks.

Jätta IJ nõue elatusraha väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist rahuldamata.

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda IJ poolt 13.01.2009 tasutud ekspertiisitasu 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja V Z poolt 06.01.2009 tasutud ekspertiisitasu 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kohtu tagatiskontolt riigi tuludesse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja ja kostja vahelisest suhtest on XXX sündinud poeg V V . Laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Lapse sünniakti kanti isa nimi ema ütluse kohaselt.

Hageja pöördus kohtusse nõudega tuvastada V V põlvnemine V Z ning selleks viia läbi DNA ekspertiis. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis igakuise maksena poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.. Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatushagi esitamist.

Kostja arvamus. Kostja ei vaidle vastu põlvnemise tuvastamisele ja elatusraha väljamõistmisele, ei nõustu elatusraha suurusega. Kostjal on pere ja tema ülalpidamisel on veel kaks last ning abikaasa on hetkel töötu, mistõttu tema varaline seis võimaldab maksta hagejale elatist 1 500 krooni kuus.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. V V põlvnemist V Z tõendab ekspertiisiakt. DNA analüüsi tulemuste alusel ei ole V Z isadus V V suhtes välistatud ning tõenäosus, et V Z on V V bioloogiline isa, on 99,99992 %.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et kostja varaline seis võimaldab käesoleval ajal maksta elatist poeg V V ülalpidamiseks 2 175 krooni ning sealjuures ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks ka kostja teised lapsed R Z ja R Z. Kostja keskmine töötasu 2009 aastal on 14 000 krooni. Kostja on küll veebruaris ja aprillis olnud haige, kuid pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on saanud töövõimetuse aja eest hüvitist märtsis 17 315 krooni ja mais 10 613 krooni.

Hagiavalduses palub hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 14.10.2007. Järgnevalt selgitab kohus elatise väljamõistmise korda. PKS § 70 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2 lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja erandina ka aasta enne hagi esitamist. Riigikohus oma lahendites 3-2-1-57-03 ja 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest, mitte aga tagasiulatuvalt. Hageja esitas hagi kohtusse 14.oktoobril 2008. Seega kuulub ka elatis välja mõistmisele nimetatud kuupäevast alates.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik