3-09-1308/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-09-1308

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-09-1308 Määruse kuupäev 18.06.2009 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D.Š avaldus Ida Politseiprefektuuri Jõhvi arestimaja peale Asja läbivaatamise kuupäev 18.06.2009 kirjalik menetlus Resolutsioon Tagastada D.Š´ile tema poolt 15.06.2009.a kohtule esitatud avaldus koos lisadega

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

15.06.2009 edastas Viru Maakohus Tartu Halduskohtule D.Š avalduse Ida Politseiprefektuuri Jõhvi arestimaja ametnike peale. Avalduses palub D.Š, et kohus vaataks läbi tema avalduse ja kohaldaks Ida Politseiprefektuuri Jõhvi arestimaja ametnikele distsiplinaarkaristusi või rahatrahvi, kuna ametnikud ei edasta korrektselt kirju EV õiguskantslerile, EV justiitsministrile jne. ning ei täida seadusi.

Kohtu seisukoht

Halduskohus algatab menetluse kohtule esitatud kaebuse alusel. D.Š poolt Tartu Halduskohtule 15.06.2009.a esitatud avaldust ei ole võimalik käsitleda kaebusena halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) tähenduses, kuna see ei vasta ühelegi HKMS §-is

10 sätestatud kaebusele esitatavatele nõuetele. D.Š on sisuliselt esitanud kohtule avalduse, et kohus menetleks ja karistaks Ida Politseiprefektuuri Jõhvi arestimaja ametnikke, et need ei edasta tema kirju EV õiguskantslerile ja EV justiitsministrile. Nõuetele vastavat kaebust kohtule esitatud ei ole. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 10 lõikele 1 märgitakse halduskohtule esitatavas kaebuses: 1) menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed; 2) halduskohtu nimetus; 3) taotlus vastavalt HKMS §-le 6;

3-09-1308

4) kaebust või protesti põhjendavad asjaolud; 5) kaebuse või protesti lisade nimekiri.

Lisaks märgitakse kaebuses: 1) asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku nimi ja ametivõi teenistuskoht, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse; 2) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; 3) põhjused, miks kaebuse või protesti esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane; 4) milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, samuti asjaolud, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

HKMS § 10 lõige 3 sätestab, et kaebuses avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.

Kohus tagastab 15.06.2009.a. kohtule esitatud avalduse D.Š´ile läbivaatamatult, kuna seda ei ole võimalik käsitada kaebusena halduskohtumenetluse seadustiku tähenduses ning seetõttu ei ole selle lahendamine halduskohtu pädevuses.

Sisuliselt on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri ametnike vastutusele võtmiseks KarS alusel või siis distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et pädevuse määratlemisel on oluline kindlaks teha, milline on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevus sõltub eelkõige vaidluse sisust. Põhiõiguste rikkumise korral peab isikul olema õigus pöörduda nende kaitseks kohtusse. Halduskohus vaatab HKMS § 3 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus vaidluses esitatud kaebuse läbi ainult siis, kui seadustega ei ole ette nähtud muud menetluskorda. Vastavalt HMS § 2 lg-le 2 ei ole väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine haldusmenetlus. Ametialaste süütegude vastutuselevõtmise menetluskord on sätestatud KarS –s. Ametnike distsiplinaarvastutusele võtmine on reguleeritud ATS-is.

HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Kohus selgitab, et käesoleval juhul on kaebuse esitajal õigus pöörduda politsei poole, kelle pädevusse kuulub mh ka ametialaste kuritegude uurimine või siis distsiplinaarmenetluse algatamine rikkumise väljaselgitamiseks.

Ülle Polluks kohtunik