2-09-13821/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-13821

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2009.a Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-13821 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi JK`i vastu võlgnevuse 5 290.58 krooni ja lisanduva viivise nõudes Menetlustoiming Menetluskulude kindlakstegemise avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (endine ärinimi Aktsiaselts Hansapank ) Hageja esindaja S Pullõnen Kostja JK (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Parandada 10.06.2009 tagaseljaotsuse menetluskulude jaotuses tehtud viga.

2. Lugeda 10.06.2009 tagaseljaotsuse menetluskulude jaotus õigeks järgnevalt: „Välja mõista JK`ilt menetluskuludena 1 250 krooni Swedbank AS-i kasuks“. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Swedbank AS (hageja) esitas 30.03.2009 kohtule hagi JK`i (kostja) vastu võlgnevuse

5 290.58 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 10.06.2009 hagi tagaseljaotsusega.

12.06.2009 esitas hageja esindaja kohtule taotluse, milles palub määrata kindlaks tsiviilasja nr 2-09-13821 menetluskulud. Avalduse kohaselt on kohus 10.06.2009 tagaseljaotsusega hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskuludena 5 000 krooni, kuid tegelikkuses hageja oma menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.

Hageja palub parandada tsiviilasjas nr 2-09-13821 tehtud tagaseljaotsuses menetluskulude jaotust ja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1 250 krooni, millest 250 krooni on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ning 1 000 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 2 järgi parandab kohus igal ajal otsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. TsMS § 448 lg 1 p 3 alusel tuleb asjas teha täiendav otsus, kus lahendada menetluskulude jaotus.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p-st 1 võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist.

Kuna kohus on 10.06.2009 tagaseljaotsusega ekslikult kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistnud 5 000 krooni, mida hageja taotlenud ei ole, tuleb lähtuvalt TsMS § 447 lg 2 alusel 10.06.2009 tagaseljaotsuses viga parandada ja teha täiendav otsus menetluskulude jaotuse osas.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on 12.06.2009 esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 1 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 250 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik