2-09-5242/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-5242

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009.a, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-5242 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi S K`i vastu võlgnevuse 26 525.26 krooni ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 22 593.12 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja Swedbank AS (endine ärinimi Aktsiaselts Hansapank ) Hageja esindaja D Freivald Kostja S K (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista S K`ilt 26 525.26 (kakskümmend kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni ja 26 senti) krooni Swedbank AS-i kasuks. 3. Välja mõista S K`ilt alates 30.04.2009 viivis protsendina põhinõudest (22 593.12 krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista S K`ilt menetluskuludena 5 000 krooni Swedbank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-09-5242

2

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS (hageja) esitas 30.04.2009 kohtule hagi S K`i (kostja) vastu võlgnevuse 26 525.26 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled väikelaenulepingu , mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 25 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ning tagastamise lõpptähtajaga 06.10.2011.a. 05.06.2008 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles, sest kostja ei ole oma lepinguga võetud kohustusi täitnud. 30.04.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 26 525.29 krooni, millest põhiosa võlgnevus 22 593.12 krooni, intress 2 265.30 krooni ja viivis 1 666.84 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni viivise põhinõudest VÕS § 113 lg 1 määras.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 05.05.2009 kostjale kätte. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingust . Kuna kostja jättis lepingust

2-09-5242

3 tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1 alusel.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 4 250 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 5 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik