3-09-1112/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1112

Haldusasi E.G kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada E.G kaebus HkMS § 11 lõike 4 alusel.

2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 22. mail 2009. a E.G venekeelne kaebus.

2. Kohus jättis kaebuse 25. mai 2009. a määrusega käiguta selles esinenud puuduse tõttu ning andis 15-päevase tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puudusena märkis kohus kaebuse esitamist vene keeles, viidates, et kaebus tuleb kohtule esitada eesti keeles.

3. 01. juunil 2009. a saabus kohtusse eestikeelne kaebus, milles vaidlustatakse 1) kriminaalasjas Harju Maakohtu 12. septembri 2005. a otsust, millega määrati kaebuse esitajale 2500 krooni suurune rahatrahv; 2) Põhja Politseiprefektuuri poolt väärteoasjades 15. novembril 2005. a ja 10. novembril 2007. a tehtud otsuseid ning 3) kohtutäituri tegevust (karjumine kaebuse esitaja ja tema naise peale). Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud otsused on õigusvastased.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 1 punkti 2 alusel kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud HkMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. HkMS § 3 lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Sellisteks menetlusteks on näiteks kriminaalmenetlus, väärteomenetlus ning täitemenetlus.

5. Käesoleval juhul on vaidlustatud kriminaalasjas tehtud Harju Maakohtu otsust. Kriminaalmenetlus on reguleeritud Kriminaalkohtumenetluse seadustikus (KrMS). Vastavalt KrMS § 318 lõikele 1, kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule. Tulenevalt KrMS § 319 lõikest 1 teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lõike 2 kohaselt esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Seega halduskohtu pädevusse kriminaalasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu.

6. Nähtuvalt kaebusele lisatud materjalist on vaidlustatud otsus jõustunud 27. septembril 2005. a. Vastavalt KrMS § 367 lõikele 1 on kohtumenetluse poolel teistmisavalduse esitamise õigus. KrMS §

365 lõike 1 kohaselt on teistmismenetlus Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. Teistmise alused sätestab KrMS § 366:

1) kohtuotsuse või –määruse ebaseaduslikus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltimisest või tõendi kunstlikust loomisest;

2) kohtuniku kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kriminaalasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud kohtuotsusega;

3) kohtueelse menetleja ametniku või prokuröri kuritegu, mille ta on toime pannud kriminaalasja kohtueelses menetluses ja mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis mõjustada kohtuotsust teistetavas kriminaalasjas;

4) teistetavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või -määruse tühistamine, kui sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine;

5) kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise;

6) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus või -määrus teistetavas kriminaalasjas;

7) teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu. KrMS § 368 kohaselt võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul, arvates KrMS §-s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest. Vastavalt KrMS § 369 lõikele 1 esitatakse teistmisavaldus Riigikohtu kriminaalkolleegiumile. Seega on kaebuse esitajal teistmisaluste olemasolul võimalus pöörduda nende ilmnemisest alates 6 kuu jooksul teistmiavaldusega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poole.

7. Kaebuses on vaidlustatud ka väärteoasjas tehtud otsuseid. Väärteoasjas tehtud otsuste vaidlustamine on sätestatud Väärteomenetluse seadustikus (VTMS). Tulenevalt VTMS § 114 lõikest 1 on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale: 1) VTMS § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus; 2) VTMS § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus. Kaebus kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest (VTMS § 114 lg 3). Kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (VTMS § 114 lg 4). Eeltoodust nähtuvalt ei kuulu väärteoasjas tehtud otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine halduskohtu pädevusse.

8. Vastavalt VTMS § 114 lõikele 1 on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale: 1) VTMS § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus; 2) VTMS § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus. VTMS § 114 lõike 3 järgi esitatakse maakohtule kaebus kiirmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse kaebus maakohtule samuti 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Käesoleval juhul on vaidlustatud 15. novembril 2005. a ning 10. novembril 2007. a tehtud kohtuvälise menetleja (Põhja Politseiprefektuuri) otsuseid. Väärteoasjades tehtud otsuste vaidlustamiseks toimub Maakohtu poole pöördumine VTMS ettenähtud korras ja tähtaegadel.

9. Samuti on kaebuses vaidlustatud kohtutäituri tegevust. Kohtutäituri peale kaebuse esitamine on sätestatud Täitemenetluse seadustikus (TMS). Vastavalt TMS § 217 lõikele 1 võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Sama sätte teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Seega ei kuulu halduskohtu pädevusse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine. Kaebuse täiendusest nähtuvalt pöördus kaebuse esitaja aprillis 2007. a kohtutäitur Kaasiku (Kaasik) poole. Kuigi kohtutäitur Veiko Kaasiku büroo asub Harju Maakohtu tööpiirkonnas, ei nähtu kaebuse täiendusest, et kaebuse esitaja oleks esitanud kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale, samuti on kaebuse täienduses märgitud kuupäevast (aprill 2007. a) möödas enam kui 10 päeva, mis on ettenähtud kaebuse esitamiseks kohtutäiturile. Seega on mööda lastud kaebetähtaeg kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks.

10. HkMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Käesoleval juhul kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele pädevuse puudumise tõttu. Kaebuse esitajal on õigus teistmisaluste olemasolul pöörduda Harju Maakohtu otsuse vaidlustamiseks teistmisaluste ilmnemisest alates 6 kuu jooksul teistmiavaldusega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poole, väärteomenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuste vaidlustamine toimub VTMS ettenähtud korras ja tähtaegadel ( käesoleva määruse p 8) ning kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamist reguleerib TMS, mille kohaselt tuleb selline kaebus esitada kohtutäiturile, kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib aga esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub selleks ettenähtud tähtaegadel ( käesoleva määruse p 9).

11. Kaebuselt riigilõivu tasutud ei ole, mistõttu ei tõusetu riigilõivu tagastamise küsimust.

Lea Kuuse Kohtunik