2-08-67922/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-08-67922

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-08-67922

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 17. juuni 2009.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi S.K. hagi T.T.`i vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagihind 15 000 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev

28. mai 2009.a.

Istungil osalenud isikud

Hageja S.K.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada T.T.`i (sündinud xxx.a, elukoht xxx) ja S.K. (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxx, Kohtla-Jrve, tegelik elukoht xxx) vahel 16. detsembril 2003.a Eesti Vabariigi Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (abielutunnistus nr. xxx, akti kanne nr. xxx).

3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

4. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks ja pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale muudatuste tegemiseks abieluaktis.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 50050 Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

2-08-67922

2 (4)

1. 16. oktoobril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga sõlmiti 16.12.2003.a Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonnas. Abielu kestis natuke rohkem kui 2 kuud. Abielusuhted ei õnnestunud ning kostja asus 2004.a alguses alaliselt elama Bakuu linna Aserbaidžaanis.

2. 2007.a viibis hageja Saksamaal ning kostja saatis hagejale notariaalselt kinnitatud nõusoleku abielu lahutamiseks. Kuna hageja on Eesti Vabariigi kodanik, siis abielu lahutamine Saksamaal ei osutunud võimalikuks. Abielu lahutamine perekonnaseisuameti kaudu ei ole samuti võimalik, kuna kostja elab Bakuus ja ta ei ole Eesti Vabariigi kodanik.

3. Pooltel puudub ühisvara. Ühiseid lapsi neil ei ole. Hageja palus perekonnaseaduse (PkS) §29 alusel lahutada poolte abielu.

MENETLUSE KÄIK

4. Viru Maakohtu 27.10.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 06.11.2008.a.

KOSTJA VASTUS

5. 27. oktoobril 2008.a, s.o enne kohtu poolt kostjale hagimaterjalide saatmist, esitas kostja posti teel Viru Maakohtule avalduse, milles nõustus hagiga. Kostja palus arutada tsiviilasja kirjalikus menetluses, kostja teatas, et vastuhagi esitada ei soovi.

6. 27.11.2008.a edastas kohus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile õigusabi taotluse Aserbaidžaani Vabariigi kompetentse kohtu kaudu kostjale hagi koos lisadega kätte toimetamiseks ning kostja kohtu erinõude korras ülekuulamiseks. Vastust õigusabi taotlusele ei ole kohus saanud.

KOHTUISTUNGID

7. 28. mai 2009.a toimunud kohtuistungil hageja palus tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendada ja abielu lahutada. Hageja seletuste kohaselt abielu on faktiliselt lõppenud. Kostja elab Bakuus, Eestis käis kostja 3-4 korral. Hageja elab praegu Saksamaal ja on seal vabaabielus teise meesterahvaga, millest on kostja teadlik. Hageja teada ka kostjal on uus elukaaslane. Takistusi abielu lahutamiseks ei ole, sest ka kostja on abielu lahutamisega nõus.

8. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale saadetud 27.11.2008.a Justiitsministeeriumi kaudu. Kohtul puudub kinnitus kohtukutse kostjale kättetoimetamise või selle tegemise võimatuse kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §346 lg2 alusel abieluasjas kohustab kohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. TsMS §346 lg1 teise lause kohaselt kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui

2-08-67922

3 (4) menetlusosalise isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Hagiavalduse ja kostja poolt kohtule saadetud avalduse järgi kostja elab Bakuu linnas, Aserbaidžaani Vabariigis. Istungile ilmumiseks viisa taotlemine, reisidokumentide tellimine ja suure vahemaa läbimine koormaks kostjat ebamõistlikult. Seda kohus loeb mõjuvaks põhjuseks kostja kohtuistungile ilmumata jäämiseks.

11. TsMS §414 lg1 tulenevalt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on taotlenud asja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendamist. Kuigi kohus ei ole saanud kinnitust TsMS §346 lg2 teise lause alusel kostja erinõude korras ärakuulamise kohta, arvestades, et kostja on võtnud hagi õigeks, kohus rahuldab hageja taotluse ja lahendab asja ilma kostja osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja kostja avaldus kohtule võimaldab seda teha.

12. Abielutunnistuse nr. AL 0108859 järgi poolte abielu sõlmiti 16.12.2003.a Eesti Vabariigi Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas (tl 3). Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus, sest perekonnaseisuosakond keeldub kohtuväliselt abielu lahutamast, põhjusel et ta ei ole pädev perekonnaseaduse (PkS) §27 p2 alusel abielu lahutama.

13. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud PkS peatükis 5. PkS §26 ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. PkS §29 lg1 p3 alusel kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PkS §27 lg2 alusel perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kuivõrd kostja ei ela Eestis, siis nõue abielu kohtus lahutamiseks on põhjendatud. Kostjal ei ole vaidlus abielu Eestis lahutamise üle. Kuna abielu sõlmiti Eestis ja kostja on nõus abielu Eestis lahutamisega, siis Viru Maakohus on pädev asja lahendama.

14. PkS §29 lg2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate (PkS § 2 lg1) või abiellunud abikaasade tahteavaldustest. Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt poolte vahelised suhted lõppesid 2004.a alguses. Seoses viisa kehtivuse lõppemisega oli kostja sunnitud sõitma tagasi oma kodulinna. Sellest ajast alates tegelikult elavad pooled lahus, hageja Saksamaal, kostja aga Aserbaidžaanis. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Hageja seletuste kohaselt takistas abielusuhete jätkamist kostja ema, kes ei olnud rahul abielu sõlmisega ja korduvat rebis kostja passi katki, et kostjal ei oleks võimalik hageja juurde sõita.

15. Pooled on võõrastunud. Nad ei soovi abielusuhteid taastada, nende poolt selgelt väljendatud tahteks on abielu lahutamine. Hageja elab koos teise meesterahvaga ja soovib uuesti abielluda. Hageja seletuste kohaselt ka kostja elab vabaabielus. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, oma vastuses hagile ta on nõustunud abielu lahutamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §440 lg1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel

2-08-67922

4 (4) või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

Menetluskulud

16. Kuna TsMS §164 lg1 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus kõik poolte menetluskulud nende endi kanda.

17. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik