2-09-14427/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-14427

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2009. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-14427 Tsiviilasi P S hagi A V vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P S ( );

kostja A V ( )

Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista A Velt P S kasuks elatis alates 01. aprillist 2009 lapse K V ( ) ülalpidamiseks summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapse K V ( ) ülalpidamiseks summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni . Kostja on kohustatud maksma lastele elatist vähemalt elatise minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus 1. Jätta hageja P Su menetluskulu, tasu õigusabi eest 75.- krooni kostja A Ve kanda. 2. Välja mõista A Velt hageja P S kasuks menetluskulu 75.- krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

2-09-14427

2 (3)

Asjaolud Hageja P S ja kostja A V kooselust on sündinud poeg K V ja tütar K V. Lapsed elavad ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja laste ülalpidamisest osa ei võta.

Hageja nõue ja põhjendused 01. aprillil 2009 . a esitas P S Pärnu Maakohtule hagi A Ve (V) vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni elatise minimaalmääras e. 2175 krooni kuus, kuid mitte alla elatise miinimumi s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. See õigus ja kohustus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed elavad. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on vanem kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 60 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Eelduslikult täidab vanem lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kostja oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ei täida. PkS § 61 lg. 4 alusel taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt summas 2175 krooni lapse kohta kuus alates hagi esitamisest kohtusse kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist.

Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega põhjendatud ning kuulub 407 lg 1 järgi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva

2-09-14427

3 (3) kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 75.- krooni, mis on tasu õigusabi eest.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on tasu õigusabi eest summas 75.- krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik