2-08-19178/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-19178

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2009. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-19178 Tsiviilasi AS Saare Agrovaru hagi J P vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Saare Agrovaru, registrikood 10053960, asukoht Tallinna 63 Kuressaare 93818 Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel vandeadvokaat Andres Tamm, asukoht Tolli 7 Kuressaare 93813, e-post: tammebyroo@tt.ee Kostja J P, Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt J P'lt (P) hageja AS-i Saare Agrovaru kasuks ostu-müügilepingust tulenev võlgnevus 5775 (viis tuhat seitsesada seitsekümmend viis) krooni ja viivis 12 300 (kaksteist tuhat kolmsada) krooni 75 senti.

3. Välja mõista kostjalt J P'lt hageja AS-i Saare Agrovaru kasuks viivis alates 14. maist 2008 protsendina (0,5 % päevas) tasumata põhinõudest kuni nõude kohase täitmiseni.

4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine

1. Jätta hageja AS-i Saare Agrovaru menetluskulud – riigilõiv 350 krooni ja õigusabikulud 2360 krooni – kostja J P kanda.

2. Välja mõista kostjalt J P'lt hageja AS-i Saare Agrovaru kasuks menetluskulu kokku 2710 (kaks tuhat seitsesada kümme ) krooni s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni ja õigusabikulud 2360 krooni.

2-08-19178

2 (4) Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Asjaolud

29. 12. 2006. a sõlmisid hageja AS Saare Agrovaru ja kostja J P ostu-müügi lepingu, millega hageja müüs kostjale keevituse Tehnology 220/s 150A hinnaga 13 550 krooni. Kostja kohustus saadud kauba eest tasuma järelmaksuga, maksetähtaeg 15. 10. 2007.a. Järelmaksu kohta sõlmisid pooled samal päeva laenuja käenduslepingu, mille kohaselt kostja kohustus tasuma järelmaksu 1155 krooni kuus. Kostja ei täitnud nimetatud kohustust nõuetekohaselt. Tasumata on 5775 krooni.

Järelmaksu lepingu p. 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,5 % tasumata summalt kalendripäevas, kui ta oma kohustusi korrektselt ei täida.

Hageja nõue ja põhjendused

14. mail 2008. a esitas AS Saare Agrovaru Pärnu Maakohtule hagi J P vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse nõudes summas 5775 krooni. Juhindudes VÕS §-st 213 ja 113 lg. 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks ostumüügilepingu järgse põhivõla summas 5775 krooni ja viivise seisuga 14. mai 2008 summas

12 300,75 krooni ja edasi viivis protsendina põhinõudest kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud.

Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. VÕS § 208 lõike 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 213 järgi on ostja kohustatud tasuma ostuhinna.

2-08-19178

3 (4) VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p.1.3 järgi leppisid pooled kokku viivise 0,5 %. Kostja võlg viivisena hagi esitamise ajaks on 12300,75 krooni, mille väljamõistmist kohus peab põhjendatuks.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. 15. 06. 2009. a esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni ja õigusabikulud summas 2360 krooni . Õigusabikulud on arvutatud lähtuvalt advokaadi asja ajamiseks kulunud ajast 2 tundi korrutatud tunnitasuga 1 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni on maksimaalselt 5000 krooni.

Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 2360 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse ja on põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 krooni. Vastavalt hagiavaldusele lisatud maksekorraldusele /tl 13/ on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud 14. 05. 2008. a riigilõivu summas 350 krooni.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni ja õigusabikulud summas 2360 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

2-08-19178

4 (4) TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik