2-08-5365/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-5365

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2009. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-5365 Tsiviilasi U B hagi A B vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja U B ( );

kostja A B ( )

Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Jagada hageja U B ja kostja A B ühisvarana L vallas, L külas, AL 1 asuv korteriomand, 511/4956 mõttelist osa kinnistust nr. CCCCCC, katastrinumber 4CCCCCC:CCCCCC:CCCCCC .

3. Jätta eelnimetatud korteriomand hageja U B ainuomandisse.

4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja U B menetluskulud kostja A B kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Toimetada kostja A B´ile avalikult kätte menetlusdokument so tagaseljaotsus U B hagis A B vastu ühisvara jagamise nõudes.

2-08-5365

2 (4) Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded eelnimetatud hagiavalduse väljavõte järgmisel kujul:

16. juunil 2009 tegi Pärnu Maakohus U B hagis A B vastu ühisvara jagamise nõudes, ts. asi nr. 2-08-5365, järgmise tagaseljaotsuse:

1. Hagi rahuldada.

2. Jagada hageja U B ja kostja A B ühisvarana L vallas, L külas, AL 1 asuv korteriomand, 511/4956 mõttelist osa kinnistust nr. CCCCCC, katastrinumber 4CCCCCC:CCCCCC:CCCCCC .

3. Jätta eelnimetatud korteriomand hageja U B ainuomandisse.

4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus

2. Jätta hageja U B menetluskulud kostja A B kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Asjaolud 30.augusti 2007.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-07-6039 /t.l. 8/ lahutati hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud 7.mail 1977.a. Kohtuotsus jõustus 30.oktoobril 2007. Kohus tuvastas, et poolte kooselu ja sellest tulenev ühine majanduselu lõppes kaks aastat peale abielu registreerimist 1979.aastal. Ostu-müügilepinguga 27.juulist 1995.a. /t.l. 7/ ostis hageja korteri asukohaga L vald L küla AL 1-9. Tehingut tõendab lisatud ostu-müügileping. Kinnistamise käigus moodustus korteriomand, mille suurus on 511/4956 mõttelist osa kinnistust nr. CCCCCC, katastrinumber 4CCCCCC:CCCCCC:CCCCCC /t.l. 10/.

Hageja nõue ja põhjendused

13. veebruaril 2008. a esitas U B Pärnu Maakohtule hagi A B vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja taotleb abikaasade ühisvara, milleks on L vallas L külas asuv korteriomand, mille suurus on 511/4956 mõttelist osa kinnistust nr. CCCCCC, katastrinumber 4CCCCCC:CCCCCC:CCCCCC, jagamist nii, et hageja jääks korteriomandi ainuomanikuks.

Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Olgugi, et hageja ja kostja vaheline kooselu oli lõppenud juba 1979.aastal, on 1995.aastal hageja poolt omandatud korter formaalselt ikkagi abikaasade ühisvara, sest see on soetatud formaalse abielu ajal. PkS § 18 lg 2 teise lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhte lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhte lõppemise aja seisuga.

2-08-5365

3 (4) PkS § 18 lg 1 kohaselt jagatakse abikaasade ühisvara abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kuna hageja jättis abielu lahutamisel ühisvara jagamata, on ta sunnitud seda tegema käesoleva hagiga nüüd, pärast abielu lahutamist. Ühisvara jagamise ühine kokkulepe ei ole võimalik, sest hagejal puudub kostjaga igasugune kontakt, ta ei tea kostja asukohtagi. Ka abielu lahutuse kohtuotsus toimetati kostjale kätte avalikult, Ametlike Teadaannete kaudu. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad küll võrdseks, kuid PkS § 19 lg 2 p. 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Kuna hageja ja kostja vaheline faktiline kooselu oli lõppenud 1979.aastal ehk 16 aastat enne korteri omandamist hageja poolt ja kostja ei ole kuidagi osalenud ega saanudki lahuselu tõttu osaleda oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, on igati põhjendatud hageja nõue, millega ta soovib korteriomandi jagamist nii, et korteriomand jääks jagamise käigus hagejale täies ulatuses (100/100). Eeltmärgitust lähtuvalt ja juhindudes PkS § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja 2, § 19 lg 2 p. 2, TsMS § 122 lg2,§1621gl,§1731g 1 palub hageja:

1. Jagada abikaasade ühisvara, milleks on L vallas L külas asuv korteriomand, mille suurus on 511/4956 mõttelist osa kinnistust nr. CCCCCC, katastrinumber 4CCCCCC:CCCCCC:CCCCCC ja jätta hageja selle korteriomandi ainuomanikuks.

2. Kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega põhjendatud ning kuulub

407 lg 1 järgi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse kättetoimetamine kostjale

2-08-5365

4 (4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 317 lg 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui: 1) menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; 2) välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada; 3) dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse isiku eluruum. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib kohus menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt menetlusosaliselt nõuda politsei või vallavõi linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht teadmata, või muid tõendeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta. Politseiasutus ja vallavõi linnavalitsus peavad nõudel selle kinnituse menetlusosalisele andma. Kohus teeb ka ise vajaduse korral järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks. TsMS § 317 lg 3, 4 ja 5 järgi avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asja arutav kohus võib teha määruse, mille kohaselt võib väljavõte ilmuda ka teistes väljaannetes. TsMS § 317 lõikes 3 nimetatud väljavõttes peab olema ära märgitud: 1) asja arutav kohus, pooled ja menetluse ese; 2) kättetoimetatavas dokumendis sisalduv taotlus; 3) lahendi kättetoimetamise puhul selle resolutsioon; 4) kohtukutse kättetoimetamise korral kohtusse kutsumise eesmärk ja aeg; 5) hagi kättetoimetamise korral hagile vastamise ettepanek, ettepaneku sisu ja ettenähtud selgitus. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega. Kuna kostja asukoht ei ole teada ja kõik kohtu dokumendid on talle kätte toimetatud avalikult, Ametlike teadaannete kaudu, on kohus asunud seisukohale, et ka otsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult.

Külli Mõlder Kohtunik