2-08-77751/162-08-77751/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-77751 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. juuni 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi A D hagi A D vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 19575 (üheksateist tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A D (ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: Emma Kakosjan (ik XXX; XXX) Kostja: A D (ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 27.05.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Hageja esindaja, kostja Resolutsioon 1. Rahuldada A D hagi osaliselt. 2. Muuta Ida-Viru Maakohtu 23.01.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-276/2001 A D A D kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat. 3. Mõista A D välja A D kasuks elatis poja G D, sünd XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 19.11.2007 kuni poja G täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX, summas 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni. 4. Elatis tuleb kanda üle A D arveldusarvele nr XXX Swedbangas. 5. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt vabatahtlikult hageja kasuks elatisena tasutud summat. 6. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. Menetluskulud Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

2(11) apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 19.11.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte ühine laps – poeg G D, sünd XXX elab alaliselt koos emaga Suurbritannias. Pooled on lahutatud 8 aastat tagasi, igakuine elatis on suurenenud, kuid kostja maksab poja ülalpidamiseks 480 krooni igakuiselt. Laps kasvab ja sellega kasvavad nõudmised kõigile. Elu läks kallimaks ja 480 krooni ei ole piisav. Seaduse järgi elatise suurust suurenes, kuid kostja keeldus vabatahtlikult maksma rohkem poja ülalpidamisele.

Hageja elab Inglismaal üürimajas, töötab erafirmas ja tema sissetulek on 1300 inglise naela kuus. Pojale on võetud lapsehoidja, sest hageja töötab vahetuses.

Kostja töötab tema isale kuuluvas firmas Sillamäe sadamas, sissetulek on umbes 25000 krooni kuus.. Kostjale kuulub kolmetoaline korter ja sõiduauto Volkswagen Polo. Kostjal on abikaasa ja 2 alaealist last.

Lapse vajaduste loetelu kohaselt 1 kuu kohta moodustavad nad 10400 krooni.

Hageja soovib mõista elatis välja alates 12.10.2007-31.12.2007 summas 1800 krooni kuus pluss tulumaks; alates 01.01.2008 .12.11.2008 summas 2150 krooni pluss tulumaks; alates 12.11.2008 kuni lapse 18-aasta saamiseni 5200 krooni iga kuu pluss tulumaks.

Elatis palutakse kanda üle A D arveldusarvele XXX Hansapangas (praegu Swedbank).

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt (tl 30-32) 12.11.2008.a kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatise suurendamisega, kuid arvab, et haginõue on põhjendamatult suur.

Hageja palub sisse nõuda elatis igakuiselt 5 200 krooni ulatuses, viidates sellele, et laps kasvab, suurenevad ka nõuded kõigele ja elu muutub kallimaks.

Hagiavalduses on toodud lapsega seotud igakuisete kulutuste loetelu üldsummas 10 400 krooni. Kostja arvab, et antud summa ei põhine lapse tegelikel vajadustel ja on ülearu suurendatud. Nii,

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

3(11) märgib hageja, et ta elab tema poolt uuritavas majas (!), mille eest tasub ta 241,07 naelsterlingit ehk 4322,58 krooni kuus (seisuga 10.02.2009 on 1 naelsterling 17,9308 eesti krooni Eesti Panga kursi järgi). Hageja võib küll üürida elamu maksumusega ka 10 000 krooni kuus, kuid see ei oma mitte midagi ühist lapse vajadustega. Kostja arvab, et hageja püüab väljanõutava elatissumma arvel parendada kõigepealt oma materiaalset olukorda. Hagejal tuleb valida elamu vastavalt oma vahenditele, mitte aga luksuse poole püüdlemisest lähtudes.

ScottishPower esitatud arvest tulenevalt tasub hageja ka 34,50 naelsterlingit ehk 618,61 krooni kuus gaasi ja elektrienergia eest.

Seega on hageja eluasemega seotud üldkulud on 4941,19 krooni. See tähendab, et lapse eluasemega seotud kulud on maksimaalselt 2 471 krooni. Hagiavalduses märgib hageja, et vaid elamisega seotud lapse vajadused on 4000 krooni. Ülejäänud kulusid lapsele 6400 krooni ulatuses ei pea hageja üldse vajalikuks tõendada.

Hageja poolt esitatud palgalehest järeldub, et hageja sissetulek on 1694,06 naelsterlingit ehk 30 375,85 krooni kuus.

Kahjuks on kostja materiaalne olukord võrreldes hageja omaga äärmiselt ebastabiilne. Kroonilise psüühilise häire tõttu on kostja pika aja jooksul töötu, mida kinnitavad muuhulgas ka Maksu- ja Tolliameti 23.01.2009 tõend ja SA Ahtme Haigla tõend.

Võttes arvesse seda, et poolte abielu lahutati 30.06.2000.a ja pärast seda 2004.aasta suvel on hageja lahkunud Eestist, ei saa hageja kostja praegusest materiaalsest olukorrast teada.

Käesoleval ajal võeti kostjat tööle prügiveoauto juhina. Kostja põhipalk on vaid 27 krooni tunnis, s.o. palga alammäär. Kuna kostja on asendustöötaja (s.t. asendab vajaduse korral püsivaid juhte) ja tema palk arvestatakse sõltuvalt tehtud töö mahust, siis tegelikult väljamakstav palk võib tunduvalt kõikuda ja see on keskmiselt 8000 - 9000 krooni (brutopalk). Siinjuures sõlmiti kostjaga tööleping vaid 4 kuuks seoses tööde mahu ajutise suurenemisega tööandja juures.

On võimatu kindlaks teha, kas tööandja sõlmib kostjaga nimetatud tähtaja möödumisel uue töölepingu, arvestades olukorda tööturul, ja kui sõlmib, siis millistel tingimustel.

Praegu on kostjal uus perekond. Abielust on sündinud 2 alaealist last: P D, sünniaeg XXX, ja S D, sünniaeg XXX.

On ilmselge, et arvestades kostja sissetuleku suurust ning ebastabiilset materiaalset olukorda piirab elatise sissenõudmine isegi perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud miinimumsuuruses kostja teisest abielust sündinud laste huvisid.

Perekonna elamiskulud on keskmiselt 1500-1700 krooni kuus. Ainult mõlema lapse poolt lasteaia külastamise eest tuleb tasuda peaaegu 700 krooni.

Kostja arvab, et hageja nõude elatise sissenõudmise osas 12.10.2007-12.11.2008 perioodi eest ei kuulu rahuldamisele. Kostja täitis korralikult 23.01.2001.a Ida-Viru Maakohtu otsust isegi vaatamata pikaajalisele sissetulekute puudumisele ja tõsisele haigestumisele. Peale selle ei teatanud hageja elatise suuruse suurendamise vajadusest.

Hagiavalduses märgitud auto Volkswagen Polo on müüdud 18.06.2008.a, mille kohta on olemas vastav ARK tõend. Selle asemel osteti odavam auto Volkswagen Passat väärtusega 20 000 krooni.

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

4(11) Kostjal on koos tema abikaasa J D korter Sillamäe linnas aadressil XXX, mille kaasomanikuks on kostja abikaasa. Nimetatud korter on ostetud laenuga. Muud olulist vara kostja perekonnal ei ole.

Kostja tegi hagejale ettepaneku lahendada asi poolte kokkuleppel, kuid hageja sellele ettepanekule ei vastanud.

Lähtudes eeltoodust palub kostja rahuldada hagi osaliselt ja sisse nõuda hageja kasuks elatis poolte poja ülalpidamiseks 1 300 krooni ulatuses igakuiselt alates hagi esitamisest; jätta kohtukulud poolte endi kanda.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 54-55) leidis ta kostja vastuse mittetäielikuks olevaks, see ei peegelda tegelikke asjaolusid.

Märkides ära kahe lapse olemasolu teisest abielust, kostja ei ole näidanud perekonna täielikku varalist seisundit. Ei ole ära toodud, kas kostja teine abikaasa töötab või mitte. saab ta palka ja vastavalt sellele ei ole märgitud tema palga suurust.

Arvesse võttes, et kostja osundab lasteaiamaksule kahele lapsele, võib järeldada, et tema abikaasa samuti töötab.

Mis aga puudutab kostja arvamust, et hageja võib üürida odavama elamispinna ning et tema elatise nõue on püüd parandada oma varalist seisundit, leiab hageja, et kostja kas ei valda tõest informatsiooni, või püüab kohut viia eksimusse. Hageja ei ole ise valinud eluruumi, selle elamispinna on eraldanud talle linn vastavalt riigis olemaolevatele normidele. Erisoost isikud ei saa elada ühes toas, aga keelduda eraldatud eluruumist ja elada hurtsikus, hageja ei saa endale lubada.

Ja, tõepoolest saab hageja palka ligi 30 000 krooni. Kuid hageja leiab täielikult arusaadavaks, et kui Eesti jaoks on selline palk piisavalt suur, siis Inglismaal, kus elab hageja koos lapsega, on see summa ebapiisav lapsele ülalpidamiseks ja kasvatamiseks kõige vajaliku kindlustamisel. Hageja leiab, et pole vajadust lahti seletada, et Euroopas on hinnad tunduvalt suuremad kui seda on Eestis.

Hageja leiab, et käesoleva tsiviilasja objektiivseks läbivaatamiseks on vajalik nõuda välja kostjalt tõendi tema abikaasa palga kohta.

KOSTJA TAOTLUS

Kostja taotluse kohaselt (tl 82) palub ta kõik kulutused seoses kohtuistungiga määrata hageja kanda.

Kostja on töötu ja on arvel tööhõiveametis. Kosta on abielus, peres kasvab kaks (2) alaealist last. Pere ainuke sissetulek on abikaasa töötasu. Abikaasa töötab 0,75 kohaga, põhipalk on 5670.- EEK. Sellest sissetulekust peab perekond tasuma arved, lisaks lasteaia maksu, kommunaalteenused ja ka muud maksed.

KOHTUISTUNG

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

5(11) Kohtuistungil hageja esindaja täpsustas nõuet ja palus alates 19.11.2007 mõista elatis välja summas 1800 krooni kuus pluss tulumaks ning alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni kuus pluss tulumaks.

Kostja selgitas kohtuistungil, et 2000.a pooled lahutasid abielu kokkuleppel. Samuti jagati vastastikusel kokkuleppel poolte ühisvara, sh. müüdi kahetoaline korter. Lepingus on öeldud, et 10 000 krooni saab hageja, peale selle andis kostja hagejale 5000 krooni (kokku summa 15 000 krooni).

Peale selle jättis kostja poja heaoluks ja komfortseks eluks kogu olmetehnika (külmiku, tolmuimeja, teleri, muusikakeskuse, pesumasina) summas umbes 20 000 krooni. Vaatamata sellele, et mõne olmetehnika eseme ostis hageja järelmaksuga summas 15 000 krooni, loetakse abielu kestel soetatud vara ühisvaraks. Mõlemal abikaasal on võrdsed õigused sellele varale.

Kuni esimese kohtuotsuseni elatise väljamõistmises maksis kostja elatist vabatahtlikult, kuid hageja arvas, et kostja annab talle vähe elatist ja esitas elatise nõude.

Kohtuotsusega oli määratud elatise maksmine 480 krooni kuus tähtajaga kuni 07.01.2016.a, mida kostja on tänase päevani maksnud regulaarselt ja võlgnevust tänaseks tal ei ole.

2009.a elatise summa on tasutud ennetähtaegselt summas 5760 krooni, mis teeb 480 krooni kuus. Kuna kostja oli alates 01.12.2008.a kuni 31.03.2009.a tööl, tekkis vajadus maksta elatist ennetähtaegselt, kuna kostja oli võetud tööle 4-kuulise katseajaga ja nagu selgus, lepingut ei pikendatud.

Peale elatise maksmist kostja ja tema sugulased ostsid asju, rõivaid, jalanõusid, mänguasju (mõned tšekid lisatud) jms.

2003.a käisid kostja, poolte ühine poeg, J D ja tema vanem tütar puhkusel Ukrainas 1 kuu, kus kõik materiaalsed kulutused pojale kandis täielikult kostja (väljasõidudokumendid, sõidupiletid edasi-tagasi, elamine ja toit (olemas on hageja avaldus poja Ukrainasse sõiduks)). Kostja toonitab, et Ukrainas olemise ajal jätkas ta elatise maksmist.

Kuni poeg G D ei olnud 2005.a viidud välja ebaseaduslikult hageja venna I I poolt (avaldus lisatakse) ja Eestisse õigeaegselt tagasi toodud kostja avalduse alusel, käis kostja pojaga regulaarselt läbi, külastas kostja praegust perekonda, ööbis seal, tal oli küllaldaselt süüa ja tähelepanu kostja ja kostja praeguse perekonna liikmete poolt. Sealjuures elatist maksis kostja ilma igasuguse ümber arvestuseta. Kostja pojale pöörati nii moraalset kui kõlbelist tähelepanu (armastus ja õrnus), toideti ja osutati materiaalset tähelepanu (asjade ostmise läbi).

Kui poolte poeg viidi 2005.a hageja venna I I poolt ebaseaduslikult Inglismaale, ei hakanud kostja takistama tema elamist koos emaga, s.o hagejaga ja algatama poja ebaseadusliku minema viimise suhtes välismaale asja (seoses sellega, et alates 1998.a on kostjal närvisüsteemi krooniline haigus, kostja sattus avariisse, selle kohta on tõend ja kuigi kostjal oli õigus hagi esitada kohtule poja ebaseadusliku väljaviimise kohta, kuna kostjal on poja suhtes võrdsed õigused hagejaga, ning tema elamine emaga ei olnud määratud kohtu korras).

Kostja nägi oma poega suvel 21.07.-29.08.2006.a, samuti 2007.a suvel, sealjuures tema vanaema J T, kes elab XXX, ei lubanud pojal olla kostja juures nii kaua, kui ta soovis, tema poolt oli seatud kontroll, kostjat ja tema pereliikmeid ei usaldatud, kuigi pojale meeldis väga nende juures olla, tal on siin kaks õde P ja S D. Nad armastavad teda väga ja kostja loodab, et tema neid ka. Praegune abikaasa J D ja kõik kostja perekonna liikmed ei ole vastu, et poeg G D elaks koos

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

6(11) nendega ja nad on tema tuleku alati rõõmsad ning tema viibimine kostja peres on alati soovitud ja kauaoodatud. Kogu õppeaasta jooksul toimus pojaga lävimine Interneti kaudu.

Viimasel ajal kostja ei tea täpselt, mis põhjusel, poeg internetti ei sisene, võib-olla lihtsalt tema ema (hageja) ei soovi, et ta kostjaga läviks.

Kostja kutsus poega korduvalt talvevaheajale, tegi ettepaneku maksta sõidu eest, aga kas nendel või teistel põhjustel ta ei tulnud. Kostja hakkas poega nägema ja temaga lävima harvem, kuid see ei ole vähemtähtis faktor isa ja poja suhetes. Mitte alati ja ainult ei lahenda varalised suhted kõik probleemid ja ülesanded isa ja poja vahelistes suhetes, vähemtähtis ei ole moraali-ja kõlblusaspekt. Mõnikord on vanema sõna tähtsam, peamine ja kallim, kui lapse materiaalne jõukus.

Kostja kui korralik ja seadusekuulelik inimene ja isa saab aru, et tema poolt praegu makstav elatise summa ei ole küllaldane, kuid kostjal on veel teine pere, mis koosneb 5 inimesest (2 ühist last ja praeguse abikaasa J D vanem tütar, kes õpib ülikoolis). Kostja perekonna materiaalne olukord on tänaseks palju väiksem kui hagejal ja poolte pojal.

Tänaseks on kostja töötu, on arvel tööhõiveametis, kui perekonna toitja teeb kõikvõimalikke jõupingutusi töö leidmiseks, kuid praeguse majanduskriisi tõttu on hea palgaga tööd raske leida, et ülal pidada praegust perekonda ja maksta oma pojale G D väärilist elatist.

Kostja ei taha hagejaga nõustuda, et tema sissetulekut ei jätku Inglismaal elamiseks. Nagu näitab elu, teisele maale sõitvad inimesed ei lähe sinna, et oleleda vaeselt, vaid nagu öeldakse „pika rubla järele“, paremale elule.

Kui kostja kasvataks oma poeg üksi abikaasata ja tal oleks jõukus nagu hagejal antud ajal ja kostja teaks, et tal on teine perekond ja abikaasal on veel lapsi, käsi ei tõuseks anda tema peale sisse elatise nõue, saades hästi aru, millises materiaalses olukorras tema ja perekond on.

Kahjuks hageja ei saa aru kostja perekonna olukorrast ja nõuab praeguseks võimatut elatise suurendamist. Toimub kostja ja tema perekonnaliikmete täielik tagakiusamine. Ta kuulub inimeste kategooriasse, kellele on alati vähe ja kunagi raha ei jätku.

Tänaseks on kostja sunnitud oma terviseseisundi tõttu pöörduma psühhiaatri poole ravi saamiseks. See asi on kostja jaoks järjekordne suur närvivapustus, millega kaasneb unetus ja kostja psüühilis-emotsionaalse seisundi depressioon, millest hageja väga hästi teab ja pole teada, kuidas see pärast kostja tervist mõjutab, kas ta saab üldse olla töövõimeline või mitte. Kostja on küllaltki haavatav inimene ja iga stress mõjutab tema psüühilis-emotsionaalset seisundit hävitavalt.

Võib-olla hagejat piinab kadedus, et kostjal on tugev ja ustav perekond ja kostjat siin austatakse nagu ka kostja austab oma pereliikmeid. Kui peres on korras, siis on ka närvid on korras.

Kostja palub kohtul teha antud asjas tark ja humaanne otsus, võttes arvesse mõlema poole materiaalset olukorda, põhinedes seadustel ja EV, mitte Inglismaa, toimetulekumiinimumil. Võttes ka arvesse kostja materiaalset olukorda, palub ta riigilõivu ja kõikide menetluskulude tasumine määrata hagejale, kuna tema on selle asja initsiaator.

Need rahad, mida praegu kostja välja maksis, need on vana otsuse järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

7(11) Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seega kuulub rahuldamisele ka osaliselt.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu oli sõlmitud Ida-Viru Perekonnaseisuameti Sillamäe filiaali poolt 22.01.1994, kanne nr 2. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0015679 (tl 6)
et pooltel XXX sündis poeg G. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud lapse sünnitunnistustega CL 0194138 (tl 8)
et poolte abielu oli lahutatud Ida-Viru Perekonnaseisuameti Sillamäe filiaali poolt 30.06.2000, kanne nr 30. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0092038 (tl 7)
et Ida-Viru Maakohtu 23.01.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-276/2001, mis jõustus 05.02.2001, kostjalt A D mõisteti välja hageja A D kasuks lapse ülalpidamiseks elatis summas 480 krooni alates 01.01.2001 kuni poja G, sünd XXX, täisealisuseni, s.o XXX. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Ida-Viru Maakohtu 23.01.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-276/2001 (tl 13-15)
et kostjal A. D XXX sündis tütar P ja XXX sündis tütar S. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud lapse sünnitunnistustega CL 0292027 ja CL 0322899 (tl-d 39, 40).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kui kohus oma otsusega 2001.aastal mõistis elatise poolte lapse ülalpidamiseks summas 480 krooni, oli nende poeg 3-aastane, praegu on ta aga 11-aastane.

Kohus leiab, et ei ole vaja tõendada fakti, et lapse vajadused on suurenenud. Lapse vajaduste suurenemisele vastu ei vaielnud ka kostja.

Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud.

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

8(11)

Ida-Viru Maakohtu 23.01.2001 otsuse tegemisel kehtinud PKS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Praegu kehtiva PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Laps elab koos hagejaga Suurbritannias. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Vaatamata sellele, et hageja koos lapsega elab Suurbritannias, palub hageja mõista elatis välja Eestis ettenähtud miinimummääras, seega ei pea hageja dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Seega kostja väidet, et hageja poolt loetletud lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused on ülepaisutatud, on asjakohatu.

Asjakohatu on ka kostja väide, et ta andis hagejale raha peale abikaasade vara jagamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu.

Kostja palus suurendada elatise summat alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, kuna hageja ei teatanud kostjale elatise suuruse suurendamise vajadusest.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Kohus leiab, et kuna kostja kohustus tasuda elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast tuleneb seadusest, ei pidanud hageja pöörduma tema poole palvega suurendada väljamakstav elatis, kostja elab Eestis ja tal on võimalus jälgida kohaliku seadusandluse muutumist. Kostja ei täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust piisaval määral, seega hageja nõue suurendada elatise summat ja teha seda tagasiulatuvalt on põhjendatud ja seadusega kooskõlas.

Kostja palub suurendada elatise mitte seadusega ettenähtud miinimummäärani, kuna tal on veel 2 alaealist last, kes elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.03.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 väljendatud seisukohast (punktid 11 ja 12) kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele.

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

9(11)

Elatise vähendamiseks vanema varalise seisundi muutumisel on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada.

EV Lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või teatud juhtudel seaduslikel hooldajatel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Ka PKS § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Samuti on vanem PKS § 60 lg 1 kohaselt kohustatud oma lapsi ülal pidama.

Eeltoodust tulenevalt peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Hageja kinnitas kohtule ja esitas tõendi (tl 10), et tema sissetulek on 30000 eesti krooni kuus, hageja kulutab oma raha enda ja 1 ülalpeetavale, seega hageja ülalpidamisvõime on: 15000 krooni (30000 krooni : 2 /hageja ja tema 1 ülalpeetav/).

Kostja on praegu töötu, ta peab ülal pidama ennast ja oma 3 –e last, seega kokku 4 inimest. Kostja abikaasa, kes samuti peab ülal pidama kostjaga ühist last ja kellel on veel laps eelmisest abielust, saab palka kostja sõnade järgi 5670 krooni.

Kostja poolt tema sissetuleku kohta esitatud andmete kohaselt (tl-d 50-51, 85-88) oli tema palk ajavahemikul 2008.a detsembrist 2009.a aprillini keskmiselt 11560,60 krooni kuus, seega kostja ülalpidamisvõime on: 2890,15 krooni (11560,60 krooni : 4 /kostja ja tema 3 ülalpeetavat/).

Hageja ülalpidamisvõime on 5 korda suurem kui kostja ülalpidamisvõime. Kohus leiab, et isegi arvestades hageja kulutusi eluasemele, kommunaalmakseid jms, on tema ülalpidamisevõime suurem, kui kostjal.

Eeltoodu hinnates leiab kohus oma siseveendumuse kohaselt, et elatise väljamõistmise puhul hageja poolt nõutud summas poolte ühise lapse ülalpidamiseks, osutuvad kostja lapsed teisest abielust varaliselt vähem kindlustatuks kui poolte ühine laps.

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

10(11) Kohus leiab, et arvestades kõike ülaltoodut ja kostja nõustumist tasuma elatist summas 1300 krooni, tuleb Ida-Viru Maakohtu 23.01.2001 otsusega väljamõistetud elatise suurust muuta ja mõista tagasiulatuvalt alates 19.11.2007 elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 1300 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Mis puudutab hageja nõuet lisada väljamõistetud elatisele tulumaks, leiab kohus, et see nõue ei kuulu rahuldamisele.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 7 kohaselt tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis (§ 19).

Vastavalt TuMS § 19 lg 1 tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-dele 23, 61–64 või 69 ja elatisabi, mida füüsiline isik saab elatisabi seaduse § 6 alusel.

TuMS § 6 lg-st 1 tuleneb, et füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.

Elektroonilise rahvastikuregistri andmete kohaselt on alates 09.06.2008 hageja A. D elukoht välismaal, seega ei ole ta resident TuMS § 12 mõttes.

Kohus leiab, et asjakohatu on kostja väide tema haigusest (tl-d 34), kuna see ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 61 lg 6 mõttes. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja on osaliselt või täielikult töövõimetu.

Kostja on töövõimeline isik, lastel sissetulekud puuduvad, asjaolu, et kostja praegu ei tööta ei ole mõjuv põhjus, et mitte suurendada elatise summat. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et leida tööd ja pidada ülal oma kolme last.

Kostjal on koos tema abikaasaga korteriomand (tl 49), kus ta elab koos oma perega ja sõiduauto Volkswagen Passat Variant (tl 48), mille ta ostis peale sõiduauto Volkswagen Polo müümist (tl 47).

Kostja varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada sellega, et ka kostjale tuleb säilitada minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, suurendades varem väljamõistetud elatise suurust kuni 1300 kroonini kuus alates 19.11.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohus loeb asjakohatuks kostja väide kulutuste kohta lapse peale Ukraina reisil 2003.aastal, kuna elatis mõistetakse välja alates 19.11.2007.

Antud asja arutamisel ei oma ka tähtsust kostja väide, et hageja takistab lapsele kostjaga suhelda. Kui see vastab tegelikkusele, on kostjal võimalus pöörduda avaldusega määrata lapsega suhtlemiskorda.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus

11(11) Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: tl-del 11, 12, 13-18, 30-35, 60-61.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes leiab kohus, et poolte menetluskulud antud tsiviilasjas tuleb jätta nende endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik