3-09-774/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-774 Otsuse kuupäev 15.juuni 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla 18.02.2009 otsuse nr V1/667 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

22.01.2009 esitas kinnipeetav XXX Tartu Vanglale taotluse paksema madratsi väljastamiseks, kuna tema selg valutab. 18.02.2009 otsusega nr V1/667 keeldus Tartu Vangla paksema madratsi väljastamisest, kuna meditsiiniosakonna hinnangul ei ole paksema madratsi väljastamine XXX vajalik. 23.02.2009 esitas XXX vaide, milles vaidlustab Tartu Vangla otsust ja taotleb ettekirjutuse tegemist madratsi väljastamiseks. Vaide esitaja väidete kohaselt on praegune madrats niivõrd õhuke ja voodi on rauast ning külm. 02.04.2009 vaideotsusega nr 11-7/98 jättis Justiitsministeerium XXX vaide rahuldamata.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

14.04.2009 esitas XXX kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla 18.02.2009 otsuse nr V1/667 tühistada ja teha vanglale ettekirjutus abivahendi (madratsi) väljastamise osas.

Kaebaja arvates rikub keeldumine tema õigusi, kuna ta kannatab autoavarii tagajärjel tugevate seljavalude käes. Tartu Vangla poolt väljastatud madrats on 6 cm paks, voodi on rauast ja külm. Raud on tervisele ohtlik materjal. Paksem madrats on meditsiiniliseks abivahendiks. Oma seljavigastuse tõendamiseks on kaebaja lisanud kaks tõendit.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata ja kaebuse esitajal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda kohtlemist teistest erinevalt. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud, millisele õigusaktile ta oma nõudes tugineb ning millise õigusnormiga on vastuolus vangla keeldumine paksema madratsi hankimisest. Pelgalt kaebuse esitaja erinev seisukoht ja rahulolematus ei ole aluseks tema taotluste rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Põhjendamata on kaebaja väide, et Tartu Vangla rikub tema Põhiseaduse §-st 28 tulenevat õigust tervise kaitsele.

Kohtule esitatud statsionaarsest haigusloo nr 50800 väljavõttest (tl 6) nähtuvalt toimus kaebajal 30.11.2002 autoavarii, mille tagajärjel on diagnoositud küll 4. ja 5. lülikehade murrud, ent need on olnud nihketa ja operatiivset ravi ei ole kaebaja seetõttu vajanud. Talle kohaldati vaid kuu vältel lamamisrežiimi ja peale seda soovitati vältida istumist. Haiglaravi lõppes 10.12.2002, mil ta suunati kontrolliks elukohajärgsesse polikliinikusse. Perearsti E.Kahari koostatud „Väljavõte XXX ambulatoorsest kaardist“ (tl 5) nähtub, et XXX suunati küll ortopeedi konsultatsioonile ja edasi VEKK-i töövõimetuse määramiseks, kuid rohkem ei ole patsient perearsti poole pöördunud. Pensioniameti andmetel kaebajale puuet ega töövõimekaotust määratud ei ole.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja Tartu Vanglas seljavalude üle kaevanud enne, kui vangla otsustas kaebaja kaasata tööhõivesse. Peale töölemääramist viibis kaebaja esmakordselt vangla meditsiiniosakonnas 22.12.2008 arsti vastuvõtul. Läbivaatusel ühtki terviseprobleemi ei tuvastatud, lülisamba ja liigeste liikuvus oli vaba ja valutu. 14.01.2009 pöördus kaebaja uuesti arsti poole, kurtes seljavalu ja palus lisamadratsit. Arsti hinnangul ei ole kaebajale lisamadrats näidustatud, otse vastupidi – seljavalude korral soovitavad arstid kõvemat aluspinda. Seega seljavalude korral ei ole kaebajale paksema madratsi väljastamine vajalik.

Vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt on kaebajale väljastatud vangla poolt täpselt samasuguste mõõtmetega madrats nagu kõigile teistele kinnipeetavatele isikutele ja teistsuguseid madratseid vanglal pole.

Kohus on seisukohal, et kuna õigusaktidest ei tulene vanglale nõuet madratsi paksusele ja vangla keeldumine paksema madratsi hankimisest ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga, siis ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda enda kohtlemist teistest erinevalt. Pelgalt kaebaja erinev seisukoht ja rahulolematus ei ole aluseks tema taotluse ja kaebuse rahuldamiseks, seega kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata.

Maare Aloe kohtunik