2-09-8356/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-8356

Tsiviilasi

AS Ehagi OÜ Hvastu 4 189,91 krooni nõudes

Hagi hind

3 349,70 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS E(registrikood XXX asukoht XXX),

Hageja esindaja: Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ ),

Kostja: OÜ H(registrikood XXX, aadress XX)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜ H võlgnevus 4 189,91 EEK (neli

tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa krooni ja 91

senti) AS E kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista OÜ Hmenetluskulu summas 1 800 EEK

(üks tuhat kaheksasada krooni) AS E kasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö-

dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu-

sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi-

tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või

Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

võla summas 3 349,70 krooni ja viivise 840,21 krooni, kokku summas 4 189,91 krooni ning koh-

tukulud.

Menetluse käik

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 06.05.2009.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus

oleva väljastusteatega.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula-

tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaot-

suse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja

esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja-

otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seaduse-

le. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu-

da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 23 lg 1 kohaselt registripidaja katab oma teenuste osu-

tamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita-

tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu

summas 3 500 krooni järgmiselt: 1 000 krooni riigilõivu eest ning õigusabikulu summas 2 500

krooni.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid sum-

mas 2 500 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3 349,70 krooni.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõis-

tab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud.

Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning

kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et

nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabiku-

lud põhjendatud 800 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 800 krooni ning riigilõivu summas 1 000 krooni, kokku 1 800 krooni.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik