2-08-88071/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-88071

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2009. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-88071 Tsiviilasi AS Eesti Krediidipank hagi L V'i vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Eesti Krediidipank, registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4 Tallinn 15014 Hageja esindaja volikirja alusel Aivar Luik, isikukood 37007096521, AS Eesti Krediidipank, e-post: aivar.luik@krediidipank.ee Kostja L V, Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt L V'ilt (V) hageja AS-i Eesti Krediidipank kasuks laenulepingust nr 23433 tulenev võlgnevus kokku 33 910 (kolmkümmend kolm tuhat üheksasada kümme) krooni 89 senti, millest põhivõlgnevus on 29 364 krooni 58 senti, intress 2055 krooni 78 senti, viivis 1508 krooni 81 senti, leppetrahv 900 krooni ja maksekaardi hooldussumma 81 krooni 72 senti.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine

1. Jätta hageja AS-i Eesti Krediidipank menetluskulu – riigilõiv 2 000 krooni – kostja L V'i kanda.

2. Välja mõista kostjalt L V'ilt hageja AS-i Eesti Krediidipank kasuks menetluskulu kokku

2 000 (kaks tuhat) krooni s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

Edasikaebamise kord

2-08-88071

2 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Asjaolud Pooled sõlmisid 22.05.2008. a laenulepingu nr 23433, mille alusel laenas hageja kostjale 30 000 krooni, laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 19. 05. 2011. Lepingu p 2.3 järgi oli intressimäär 20% aastas ja lepingu p. 2.7 järgi maksegraafikujärgne tasumise päev iga kuu 20. kuupäev.

Lepingu p. 9.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale viivist vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale, 0,1 % päevas. Kostjal tekkisid viivitused laenumaksete tasumisel alates juulist 2008, mistõttu hageja saatis talle 12. 08. 2008 ja 06. 09. 2008 võlateatised, milles nõudis lepingu täitmist. Vaatamata meeldetuletustele ei täitnud kostja oma kohustusi ja seisuga 11. 12. 2008 on kostja võlg tagastamata laenuna 29 364,58 krooni, intress 2055,78 krooni, viivis 1508,81 krooni, leppetrahv 900 krooni, teenustasu 81,72 krooni.

Hageja nõue

15. 12. 2008. a esitas AS Eesti Krediidipank Pärnu Maakohtule hagi L V'i vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete nõudes, kokku summas 33 910,89 krooni. Juhindudes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg-st 2; § 76 lg-st 1; §-st 82; §-st 100; §-st 108 lg. 1, 158 lg. 1, 113 lg. 1 ja 127 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 146 ja 367 palub hageja: 1) mõista L V’ilt AS-i Eesti Krediidipank kasuks välja laenulepingust nr 23433 tulenev põhivõlg summas 29364,58 krooni, intressivõlg 2055,78 krooni, viivis 1508,81 krooni, leppetrahv 900 krooni, pangateenused 81,72 krooni – kokku 33 910,89 krooni; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud st riigilõiv summas 2 000 krooni.

Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

2-08-88071

3 VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 p 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt L V'ilt hageja AS-i Eesti Krediidipank kasuks välja mõista laenulepingust nr 23433 tulenev võlgnevus summas 33910 krooni 89 senti, millest põhivõlg summas 29364,58 krooni, intressivõlg 2055,78 krooni, viivis 1508,81 krooni, leppetrahv 900 krooni, pangateenused 81,72 krooni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva

2-08-88071

4 kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 12. 03. 2009. a esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 2 000 krooni s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulu, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2 000 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik