2-08-24054/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08-24054

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-24054 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi S S ja I V vastu võlgnevuse, intressi, leppetrahvi, viivise ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006 Hageja esindaja volikirja alusel Marko Kutman, Balti Investeeringute Grupi Pank AS, e-post: menetlused@big.ee Kostjad S S, I V, Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S Slt (S) ja I Vlt (V) solidaarselt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks tarbijakrediidilepingust nr 0701064/25kt tulenev võlgnevus kokku 95 881 (üheksakümmend viis tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks) krooni 27 senti, millest põhivõlgnevus on 73 763,51 krooni, intress 8663,82 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu

1 400 krooni ja 16. 06. 2008. a (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12053,94 krooni.

3. Välja mõista kostjatelt S Slt (S) ja I Vlt (V) solidaarselt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks viivis 0,026% päevas põhivõlalt (73 763,51 krooni) alates 16. 06. 2008 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata leppetrahvi nõue summas 14 752 krooni 70 senti.

5. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine

1. Jätta hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i menetluskulud – riigilõiv 4052 krooni – kostjate S S ja I V kanda solidaarselt .

2. Välja mõista S Slt (S) ja I Vlt (V)solidaarselt hageja Balti Investeeringute Pank AS

2-08-24054

2 (5) kasuks riigilõiv 4052 (neli tuhat viiskümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Asjaolud Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (edaspidi hageja) ja kostja S S (edaspidi kostja1) sõlmisid 25.05.2007. a tarbijakrediidilepingu nr 0701064/25kt, mille kohaselt andis hageja kostjale

1 krediiti summas 75 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale maksma intressi 27,10 % krediidisummast ühe aasta kohta, kokku 102 752,38 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused).

25. 05. 2007 sõlmis hageja kostja I Vga (edaspidi kostja 2) käenduslepingu, millega kostja 2 võttis käendajana endale kohustuse vastutada hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Kostjad ei täitnud lepinguid korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Kuna kostjad lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja kõnealuse krediidilepingu üles.

Hageja nõue 16.06.2008. a esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Pärnu Maakohtule hagi S S ja I V vastu tarbijakrediidilepingust nr 0701064/25kt tuleneva võlgnevuse nõudes summas 110 633,97 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 73 763 krooni 51 senti, intress 8663 krooni 82 senti, leppetrahv 14 752 krooni 70 senti, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 400 krooni ja 16. 06.2008. a (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12 053 krooni 94 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 27,1% tagastamata krediidisummalt aastas alates 16. 06. 2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende enda kanda. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 ja 2 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamist hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

Kostja seisukoht Kostjad ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-08-24054

3 (5) Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Pooled sõlmisid 25.05.2007. a tarbijakrediidilepingu nr 0701064/25kt /t.l. 8/, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 krediiti summas 75 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale maksma intressi 27,10 % krediidisummast ühe aasta kohta, kokku 102 752,38 krooni. Kostja 1 võttis lepingu sõlmimisega endale kohustuse tagastada saadud krediit ja maksta intressid vastavalt maksegraafikule. Kostja 1 oma kohutust ei täitnud. Lepingule lisatud üldtingimuste aktsepteerimisega võttis kostja endale kohustuse maksta krediidisumma maksmisega viivituse korral viivist seaduses sätestatud maksimaalses suuruses.

2-08-24054

4 (5) Kostjaga 2 on hageja sõlminud käenduslepingu /t.l. 13/, millega kostja 2 võttis endale kohustuse vastutada kõigi kostja 1 tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste eest, kui kostja 1 jätab oma kohustused täitmata. Kostjad oma kohustusi ei täitnud, mistõttu hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise nõudes kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindlas summas, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni alates hagi esitamisest s.o. 16. 06. 2008 VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas , 0,026 % põhivõlast päevas).

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS § 421 sätestatud põhimõttest ei saa krediidiandja nõuda lisaks viivisele ka leppetrahvi. Nii on ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-120-08 pidanud vajalikuks märkida, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg. 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, vaid näeb võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Tehingu või selle osa tühisuse tuvastamine on kohtu pädevuses sõltumata poole taotlusest ning

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt on seaduse kohaldamine kohtu ülesanne. Seetõttu tuvastab kohus üldtingimuste p. 6.3 tühisuse vastuolu tõttu seadusega ning selle tühisusest tulenevalt jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt leppetrahvi 14 752,70 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 4052 krooni, mis on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

2-08-24054

5 (5) Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamise ja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv kokku 4052 krooni (4000 + 52). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik