2-08-74099/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juunil 2009.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-74099 Tsiviilasi

L. J. hagiavaldus K. G. vastu lapsele elatusraha ja kostjalt vanemlike õiguste äravõtmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L. J., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx Esindaja: advokaat Alla Raudsepp, advokaadibüroo Concordia Pärnu OÜ, Rüütli 14 Pärnu Kostja: K. G., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx Eestkosteasutus: Paide Linnavalitsus, tema esindaja Irene Virkoja Asja läbivaatamise aeg

2. juunil 2009.a kohtuistungil RESOLUTSIOON Hagiavaldus rahuldada osaliselt. Välja mõista K G L J kasuks alates 2. juunist 2009.a igakuuliselt 2500 (kaks tuhat viissada) krooni poja K, sündinud xx.xx.xxxx, ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud miinimum. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamatult täidetavaks igakuise makse osas alates 02.06.2009.a.

KOHTUKULUDE JAOTUS Riigilõivu tasumine jääb hageja kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulu jääb riigi kanda. Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi nõue ja asjaolud L J esitas 6.11.2008.a hagi K G vastu lapsele elatise saamiseks ja vanemlike õiguste äravõtmiseks temalt. Peale puuduste kõrvaldamist taotleb hageja kostjalt välja mõista igakuine elatusraha lapsele 14727.39 krooni tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2009.a kuni poja täisealiseks saamiseni ning lisaks sellele veel elatusrahana tagasiulatuvalt igakuiselt: 2003.aastast 5404.32 krooni, 2004.aastast 6100.08 krooni, 2005.aastast 6615.66 krooni, 2006.aastast 7386.67 krooni, 2007.aastast 8910.20 krooni ja 2008.aastast 11191.98 krooni.

Samuti taotleb hageja, et kostjalt võetaks ära vanemlikud õiguse poja suhtes, kuna avaldab lapsele kahjulikku mõju perekonnaseaduse (PS) §-st 54 lg 1 p 4 tulenevalt, mis seisneb selles, et surub peale omi seisukohti mitte ainult hagejale vaid ka lapsele. Senini on saanud elatusraha 1900 krooni, kuid tulumaksu võrra on see ainult 1501 krooni, mis on alla alammäära. Hagiavalduse kohaselt on poja vajadused igal kuul 14727.39 krooni. Kostja kirjalik vastus Kostja hagi ei tunnista. Tema rahalised sissetulekud ei võimalda sellist nõuet täita.

On senini tasunud 1900 krooni kuus. Oma tegevusega pole kahjustanud ega avaldanud kahjulikku mõju pojale. Ema ei lubagi pojaga kohtuda. Vastuses märgib valmisoleku võtta poeg enda kasvata, et võimaldada piisav koolieelne ettevalmistus ja kindlustada lasteaias käimine. Eestkosteasutusena on linnavalitsus esitanud arvamuse. Hageja pole tõendanud 14727.39 kroonist nõuet, samuti selliseid lapse vajaduse. Esitatud tabelid hagiavalduses ei ole mõistetavad. Küll võiks elatise suurus olla kehtestatud miinimumsuuruses, s.o 2175 krooni kuus. Elatist saab tagasiulatuvalt nõuda aasta ulatuses.

Kuivõrd kostja on 2005.a täitnud ülalpidamisekohustust kuni hagi esitamiseni, ei ole põhjendatud elatise nõudmine tagasiulatuvalt. Vanemlike õiguste äravõtmise kohta puuduvad tõendid. Menetluse käik ja poolte seisukohad. Kohtuistungil pooled kokkuleppele elatisesummas ei jõudnud. Edasisel asja sisulisel arutamisel hageja jääb oma esialgse nõude ja ülalpidamiskulude põhjenduse juurde. Kohtuvaidluse ajal teeb möönduse, et elatisraha võib vähendada, kuid mitte jätta vähemaks kui 10000 krooni. Vanemlike õiguste äravõtmine on igati õigustatud, sest kostja avaldab pojale kahjulikku mõju.

Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud elatisenõude suurusega. Kostja on võimeline tasuma mitte rohkem kui 2500 krooni kuus lapse ülalpidamise kulude katteks ja seda alates kohtuistungi kuupäevast alates. Eeskosteasutus leiab, et kostja on 2005. aastast andnud lapse ülalpidamiseks 1900 krooni kuus. Tema rahalised sissetulekud ei võimalda nõutavat elatist maksta. Vanemlike õiguste äravõtmine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole kahjulikku mõju avaldanud.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Esmalt märgib kohus, et perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

Vaidlust ei ole selle üle, et ülalpidamist vajav laps elab ema juures ja et pooled on K vanemad. Seega on neil kohustus ülal pidada alaealist last. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja maksab ülalpidamiseks 1900 krooni kuus. Vaidlus on tekkinud sellest, et makstav summa on hageja arvates ebapiisav. Ta soovib makstavat summat suurendada rohkem kui 7 korda. Samuti soovib 2003.aastast alates tagantjärgi elatusraha väljamõistmist. Seda ja elatusraha suurendamist hageja nõude järgi ei ole kostja nõus tasuma. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS §-st 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimumelatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Esitatud dokumendis (tl 6–peretoetuse saajad) on näha, et hageja enda sissetulekuks on riiklikud toetused kahe lapse eest 1800 krooni kuus. Hageja on ta kohtule kinnitanud enda mittetöötamist, kuna on lapsega kodune. Tema sõnul on tema ülalpidamisel kaks alaealist last. Kolmas laps on temalt võõrandatud. Peretoetuse dokumendist (tl 6) on näha, et alates 31.03.2009 ei maksta kolmanda lapse eest toetust. Nende tõendatud andmete järgi ei ole hageja panus võrreldav kostja panusega lapse ülalpidamisel. Põhjendamata on makstava summa suurendamise vajadus ning samuti nõue nõuda ülalpidamist ainult kostjalt kui endapoolset panust üldsegi ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on hageja kui vanem samuti kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt.

Kohus ei saa öelda, et kostja ei täida või ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust. Vastupidi, ta on seda teinud kogu aeg ja vastavalt oma rahalistele võimalustele. Et laps saaks enamvähem normaalset abi on kostja otsustanud pingutada ja on nõustunud enam maksma kui seda hageja teeb ning suurendama makstavat summa kuus 2500 kroonini. Kohus arvestab kostja tahet ja lapse vajadusi.

Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt 2003.a (elatisehagi on esitatud 6.11.2008). PKS § 70 lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja eest aasta enne elatisenõude esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust täitnud. Seega kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Tõendamist on leidnud, et kostja on 2005.aastast maksnud 1900 krooni kuus. Puudub alus tagantjärele maksmiseks. Hageja nõue ei tulene seadusest ega pole üldse rahuldatav.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.t ainult lapse elatusraha osas, mis tugineb kostja võimalusele. Edaspidiseks on otstarbekas ette näha miinimumpalga suurenemisega elatusraha kasv, et mitte alati suurendamist lahendada kohtu kaudu. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmisel ei pea kohus vajalikuks lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamist, kuna miinimummääras elatusraha saab tagada vaid lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise. Mõlema vanema varaline seis on selline, kus kulutused ka lapsele saavad olla mõistlikud või pigem hädavajalikud.

Menetluskulude jaotuse puhul märgib kohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Kohus selgitab, et hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest vanema õiguste äravõtmise nõude eest ainult hagiavalduse esitamisel. Et nõuet kohus ei rahuldanud, siis tuleb riigilõiv tasuda hagejal. Nimetatud riigilõivu summa on 1000 krooni. Riigilt saadava õigussabi tasu ja kulu on kohus ette otsustanud jätta riigi kanda. Muud kulud jätab kohus poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 19.01.2010.a. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2009.a. kohtuotsusega nr 2-08-74099 Muutmata Referent: Anna Talkop