2-08-53960/4 · 2-08-53960/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-53960

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg 11. juuni 2009.a. Tsiviilasja number 2-08-53960 Tsiviilasi T K hagi V K vastu abielulahutuse ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T K (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB T.M.Hiob OÜ, asukoht Tondi 1- 306, Tallinn 11313; kostja V K (sünd. xxx; elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 11. juuni 2009. a. Tallinnas avalikul kohtu- istungil Kohtuistungil viibisid hageja ja tema esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob..

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada V K ja T K abielu, mis on registreeritud xxx.a. Venemaal Vi oblasti Muromi Linna Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr.xxx.

3. Alaealine poeg D jätta ema juurde.

4. Välja mõista V K elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igakuiselt poja D – sünd. xxx.a. ülalpidamiseks alates 14.08.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni

2 xxx.a. T K kasuks.

Kohtukulude jaotus

Kohtukulud jätta poolte endi kanda. . Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn) 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud xxx.a. Venemaal Vi oblasti Muromi Linna Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud xxx.a. poeg D . Abikaasa lahkus perekonna juurest kuna ei soovinud kasvatada puudega last, suhted lõppesid 10 aastat tagasi. Kostja asus elama Venemaale Muromi linna, kus elab oma vanemate juures käesoleva ajani. Seega abielu lõppes faktiliselt 1998.a. Sellest ajast ei ole kostja lapse ülalpidamist kunagi toetanud. Perekonnanime muuta ei soovi. Varalisi vaidlusi ei ole. Palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatis alates 14.08.2007.a. s.o. üks aasta enne kohtusse hagi esitamist suuruses 2175 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja on ära kuulatud erinõude korras Vi oblasti Muromi Linna 7. kohtujaoskonna rahukohtuniku poolt. Kostja väidab, et on abielulahutusega täielikult nõus, ühisvara pooltel puudub. Elatist ei soovi maksta, kuna arvab, et tegemist ei ole tema pojaga, sest lahkus Tallinnast juba 1993.a.

Kohtu põhjendused ja järeldus

Poolte abielulised suhted lõppesid rohkem kui 10 aastat tagasi, abikaasad elavad erinevates riikides, suhteid taastada ei soovi. Selles osas vaidlus puudub. Seega abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik, hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt kujunenud olukorrale jätta alaealine poeg ema kasvatada.

Perekonnaseaduse § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja sõnul on kostja väited oma isaduses kahtluse kohta üllatavad ja põhjendamata. Varasemalt kostja midagi sellist väitnud ei ole. Kohus jätab kostja sellekohase väite tähelepanuta, kuna kostja ei ole oma isadust poeg D suhtes seaduses sätestatud korras kunagi vaidlustanud. Hageja on esitanud Arstliku Ekspertiisi otsuse, mille kohaselt D K on tuvastatud raske puue, milline põhjustab lisakulutusi. Laps on 14-aastane, õpib erikoolis.

3 Hageja soovib elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalmääras s.o. 2175 krooni, mistõttu kohus ei pea vajalikuks lapse kulutuste täiendavat tõendamist. Puudega lapse toetuse summa kuus moodustab 1260 krooni. Hageja töötasu kuus vastavalt B OÜ väljastatud palgatõendile on 6628 krooni. Kostja on teatanud, et ei soovi last toetada ja ei ole pidanud vajalikuks põhjendada oma majanduslikku seisundit.

Perekonnaseaduse § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuupalga alammäär Eesti Vabariigis on 4350 krooni. Kohus möönab, et Venemaal on nimetatud määr kindlasti väiksem. Kuid kohus arvestab, et kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud, samuti asjaolu, et kostja ei ole kunagi osalenud lapse ülalpidamises ning peab põhjendatuks elatise väljamõistmist hageja poolt taotletud suuruses. Perekonnaseaduse § 70 lg.1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest ja lg.2 kohaselt võib elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja väitel ei ole kostja last kunagi ülal pidanud. Kostja sellele asjaolule vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub elatis väljamõistmisele alates 14.08.2007.a. s.o. üks aasta varem hagi kohtule esitamise kuupäevast.

Hagi elatis nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Sirje Õunpuu Kohtunik