3-09-1166/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2009 Tallinn Haldusasja number 3-09-1166 Haldusasi J.R-i kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 20.04.2009 otsuse tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: J.R Esindaja: Monica Meristo Vastustaja: Eesti Advokatuur RESOLUTSIOON Tagastada HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel J.R kaebus; Saata käesolev määrus J.R-ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kaebajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 11 lg 8, § 122 lg 5, § 471 lg 2 ja 3).

1. 28. mail 2009 saabus Tallinna Halduskohtule J.R-i kaebus, milles taotletakse, et kohus tunnistaks õigusvastaseks ja tühistaks Eesti Advokatuuri Aukohtu 20.04.2009 otsuse. Nimetatud otsusega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaatide N.R-i ja E.B suhtes seoses nende tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseisu puudumisega.

2. Kohus leiab, et esitatud kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning kaebus tuleb tagastada HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

3. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HkMS § 7 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus leiab, et haldusorgani (kelleks antud juhul on Eesti Advokatuuri Aukohus) teatud toimingute kohustamiseks esitatud kaebuse (taotluse) tagastamine HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui isikul ei saa ilmselgelt olla subjektiivset õigust haldusorganilt selliste toimingute sooritamist nõuda. Kaebuse esitaja on märkinud, et esitas Eesti Advokatuuri Aukohtule kaebuse N.R-i ja E.B suhtes distsiplinaarasja algatamiseks, kuna tema hinnangul ei kaitsnud viimased kriminaalasjas piisavalt tema õigusi, mille tulemusena ta mõisteti kriminaalasjas süüdi. Kohus leiab, et 20.04.2009 aukohtu otsus ei riku kuidagi J.R-i õigusi ega piira tema vabadusi. Vandeadvokaatide N.R-i ja E.B distsiplinaarsüütegude mittetuvastamisest ei tulenenud kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Eeltoodud põhjusel ei saanud aukohtu otsus puudutada kaebaja õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaatidele distsiplinaarkaristuse määramist. Advokatuuriseaduse § 16 lõike 2 kohaselt algatatakse aukohtumenetlus, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt otsustab Aukohus aukohtumenetluse algatamise ühe kuu jooksul, alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest. Advokatuuriseaduse § 16 lõige 1 annab küll igale isikule õiguse pöörduda avaldusega Aukohtu poole, kuid lõike 3 kohaselt on aukohtumenetluse algatamine Aukohtu pädevuses. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on Aukohtu kaalutlusõigus. Ühestki õigusaktist ei tulene isikute õigust nõuda Aukohtult menetluse algatamist või ühevõi teistsuguse otsuse langetamist.

4. Advokatuuriseaduse § 18 kohaselt võib huvitatud isik esitada Aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebuse halduskohtule. Huvitatud isik oleks see, kelle huve Aukohtu otsus võiks puudutada. Kuid ühestki asjas kohaldatavast materiaalvõi menetlusõiguse normist ei tulene, et kohaldatav norm peaks kaitsma selle isiku huve, siis on tegemist õiguslikult kaitsmata huviga, s.t. tegemist ei ole subjektiivse õigusega, mille aluseks isik näiteks kaasataks menetlusse haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkti 3 järgi. Kohus on seisukohal, et advokatuuriseaduse § 18 kontekstis saab huvitatud isikuks olla vaid isik, kelle suhtes Aukohtu otsus tehti, kuna Aukohtu otsus puudutab vaid tema subjektiivseid õigusi.

5. Kui kaebaja leiab, et vandeadvokaadid N.R ja E.B tekitasid oma toimingutega talle materiaalset kahju, on tal õigus pöörduda kahjunõudega maakohtusse ning advokaatide distsiplinaarkorras karistamine aukohtu poolt ei ole eelduseks kahjunõude esitamisel. Olenemata aukohtu otsusest peab kaebaja kohtus tõendama oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu, muuhulgas ka advokaatide tegude õigusvastasust. Aukohtu otsus ei aitaks kaebajat seega potentsiaalse kahjunõude esitamisel.

6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et J.R-il puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesolevas haldusasjas esitatud tühistamiskaebuse kaudu kaitsta. Oma nõuded tsiviilkorras saab kaebaja esitada sõltumatult aukohtu seisukohast advokaatide distsiplinaarasja suhtes. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kadriann Ikkonen Kohtunik