2-09-11084/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-11084

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-11084 Tsiviilasi S A hagi A J vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S A (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja A Y (A J, isikukood xxx, elukoht xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

25 000 krooni

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et J A (isikukood xxx) põlvneb A Y (isikukood xxx).

Menetluskulude jaotus

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda kanda.

4. Välja mõista A Y riigituludesse riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2900072136. Selgitusse märkida: A Y, asi nr 2-09-11084, riigilõiv. Riigilõivu täies ulatuses tähtaegselt tasumata jätmisel suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jõustunud kohtuotsus saata 10 päeva jooksul jõustumisest alates perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt (PKS § 42 lg 3).

2-09-11084

2(3)

Pärast jõustumist saata kohtuotsus riigilõivu väljamõismise osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 5).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

16.03.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses palub S A tuvastada tütre J A põlvnemine A Ja ja välja mõista kostjalt elatis lapse J A ülalpidamiseks.

27.04.2009.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille punktis 1 tunnistas A J, et ta on J A isa. Kompromissis jõudsid pooled samuti kokkuleppele elatise suuruse ja maksmise korras.

Kohtu õiguslik põhjendus Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi lapse põlvnemise osas kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas haginõuet kohtule esitatud kompromissis, s.t võttis hagi nõude õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Hageja on taotlenud põlvnemise tuvastamist. Kostja on hagi õigeks võtnud, tunnistades kohtule esitatud kompromissis, et ta on J A isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kohus leiab, et kuna kostja on lapse põlvnemist ise tunnistanud, siis kuulub hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldamisele. Tuvastatud on, et A J on J A isa. Kompromissi kinnitamise osas teeb kohus eraldi määruse.

2-09-11084

3(3) Menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Viru Maakohus 11.05.2009.a määrusega rahuldas S A menetlusabi taotluse ning vabastas S A täielikult riigilõivu tasumisest.

Vastavalt TsMS § 190 lg 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Kohus leiab, et lapse põlvnemise tuvastamise nõude esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu, mille tasumisest oli hageja vabastatud, jätmine riigi kanda ei ole põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt loobus kostja tütre oma nimele registreerimisest, mille tõttu oli hageja sunnitud esitama hagi kohtusse. Seega on põhjendatud jätta riigilõivu kulud kostja kanda.

TsMS § 139 lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lähtudes loetakse põlvnemise tuvastamise hagi mittevaraliseks, mille punul eeldatakse, et hagihind on 25000 krooni. Viru Maakohus 17.03.2009.a määrusega määras lapse põlvnemise tuvastamise nõude puhul hagihinnaks 5000 krooni, millest tulnuks hagejal tasuda riigilõivu summas 1000 krooni (riigilõivuseadus § 56 lg 1 p 1 ja lisa 1). Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 1000 krooni tiigituludesse.

Vastavalt TsMS § 179 lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Geete Lahi Kohtunik