2-09-9015/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-9015

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-9015 Tsiviilasi Mxxxxx Sxxxxxxxx hagi Txxxx Lxxxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Sxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Txxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx Meneteluse liik Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Jõgeva Maakohtu 02.11.2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-168-05 Txxxx Lxxxxxxxx MxxxxxxSxxxxxxxxkasuks tütar Bxxxxxxx Sxxxxxxxxxülalpidamiseks väljamõistetud elatist.x

3. Välja mõista Txxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Mxxxxx Sxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks tütar Bxxxxxxx Sxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 05.03.2009. a kuni Bxxxxxxx Sxxxxxxxx täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus: Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxxx Sxxxxxxxx esitas 05.03.2009. a kohtule hagiavalduse Txxxx Lxxxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Jõgeva Maakohtu 20.03.2006. a otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatis 1345 krooni kuus poolte tütre

Bxxxxxxx Sxxxxxxxx ülalpidamiseks alates 02.05.2005. a kuni tütre täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hageja on alates 17.11.2008. a töötu ning hageja sissetulekuks on lasteraha 3300 krooni, töötutoetus 900 krooni ja toitjakaotuspension 1700 krooni. Materiaalselt aitab hagejat ema. Varana kuulub hagejale korterxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Muu vara puudub. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjaga ühisele tütrele kolm alaealist last. Hageja väljaminekuteks on tütar Bxxxxxxx ülalpidamiseks toiduraha, kommunaalmaksud, riided-jalanõud, koolitarbed, hügieenitarbed, ravimid. Ühe lapse ülalpidamiseks kulub minimaalselt 5000 krooni kuus, lisaks on veel kulud enda tarbeks ning kommunaalmaksed. Hageja leiab, et kostjalt kohtuotsusega väljamõistetud elatis ei ole piisav ja elatist tuleks suurendada. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks tütre Bxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 2500 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hageja avaldas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kostja vaidles 21.04.2009. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja väitel ei ole tal võimalik maksta hagejale elatist nõutud määras. Kostja on isapuhkusel ja saab vanemahüvitist alates 01.06.2008. a – 11.09.2009. a. Kostja igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis 17 843 krooni, mis on arvestatud 2007. a saadud palga alusel, siis oli ka majandusolukord parem. Naastes tööle on lepingujärgne põhipalk 8500 krooni kuus. Varana kuulub kostjale korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Muu vara kostjal puudub. Kostjal on peale hagejaga ühise lapse veel kaks alaealist last, kellest üks on 1 aastane ja teine 6 aastane. Vanem laps on haige, tal on astma, kroonilised köhad-nohud, allergik. Kostja väljaminekuks on laste toiduraha, riided-jalanõud, hügieenitarbed, kommunaalmaksud, lasteaiamaks, ravimid, allergia-astma ravimid. Lisaks on veel kulud enda tarbeks, kommunaalmaksud, elekter, laenud jne. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja avaldab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja esitas 15.05.2009. a oma seisukohad kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et kostja on paremas majanduslikus olukorras kui tema. Kostja on märkinud oma sissetulekuks 17 843 krooni, samas peaks ka kostja naisel olema sissetulek töötasu näol. Kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele ülal pidada veel kaks alaealist last ning kostjale kuulub korter. Seega on kostja pere kasutada igas kuus rahalisi vahendeid kokku (ilma kostja naise sissetulekuta, mis ei ole teada) 17 843 krooni ulatuses, mis teeb kostja iga pereliikme (kostja, tema naine, ja kaks alaealist last) kohta 4460,75 krooni. Hageja sissetulekuks on 5900 krooni, mis teeb iga pereliikme (hageja ja neli alaealist last) kohta 1180 krooni. Hageja arvates võimaldavad kostja peresissetulekud kostjal maksta lapsele elatist ligilähedaselt määras, mis on sätestatud PkS §

61 lõikes 4, s.o 2500 krooni kuus. Nimetatud summa hulka kuulub ka tulumaksuosa, sest tulenevalt tulumaksuseadusest on elatiselt arvestatav tulumaksu tasumise kohustus elatise saajal ning elatise miinimummäära kehtestamisel on seadusandja arvestanud sellega, et see hõlmab ka elatiselt makstavat tulumaksuosa. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde ja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista 2500 krooni kuus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lahendab asja TsMS § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Mõlemad pooled on avaldanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus on seisukohal, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt. Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtade ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et pooltel on ühine alaealine tütar Bxxxxxxx Sxxxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxx. a.(tl.6).

Laps elab hageja juures. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kostjalt on hageja kasuks lapse ülalpidamiseks Jõgeva Maakohtu 02.11.2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-168-05 välja mõistetud elatis 1345 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl. 16-17). Hageja väitel ei ole kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud elatis käesoleval ajal enam piisav. Lapse vajadused on oluliselt suurenenud.

Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:

1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja selliste asjaolude esinemist ei ole tõendanud. Hageja on märkinud, et lapse vajadused on minimaalselt 5000 krooni kuus (toiduraha, kommunaalmaksud, riided-jalanõud, koolitarbed, hügieenitarbed, ravimid). Kostja ei ole hageja poolt märgitud kulusid ega nende suurust vaidlustanud. Kohus hindab hageja osutatud kulutusi lapsele (5000 krooni kuus) ja leiab, et peres, kus kasvab neli last, on ühele lapsele arvestatud kulutused 5000 krooni liialdatud.

Seda esmalt seetõttu, et kulutusi saab teha vastavuses sissetulekutega. Kui hageja on avaldanud, et tema sissetulek on 5900 krooni kuus (pluss kostjalt saadav elatis 1345 krooni kuus), siis on ilmselge, et hagejal puudub tegelik võimalus teha kulutusi ühele lapsele 5000 krooni ulatuses kuus ja tegelikud kulud lapsele on väiksemad. Seega ei ole õige väita, et lapse ülalpidamiseks kulub 5000 krooni kuus. Teiseks on teada ja leidnud kinnitust ka vastavas Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uurimuses, et kulutused ühe pereliikme, s.h. lapse kohta on seotud pereliikmete arvuga.

See tähendab, et kulutused lapsele peres, kus kasvab üks laps, on suuremad kui peres, kus kasvavad mitu last. Ka näiteks eluasemekulud tuleb jagada iga lapse kohta eraldi. Kõiki neid asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud lugeda, et tavalise terve lapse ülalpidamiskulud kuus neljalapselises peres ulatuvad 5000 kroonini. Sellise kulumäära juures peaks hagejal olema lastele kulutada ca 20000 krooni kuus. See ei oleeriti arvestades hageja enda sissetulekuttõenäoline. Lähtudes PkS § 61 lg-st 4 on seadusandja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa, millest pool jääb kummagi vanema kanda.

Hageja poolt nõutav elatis ületab seadusega ettenähtud elatise miinimumi ja kohtule esitatud asjaolude hulgas ei ole ühtki, mis annaks alust lugeda, et kulutused poolte ühisele lapsele peaksid olema suuremad. Kohtuotsusega 02.11.2005. a kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis, s.o 1345 krooni kuus on allapoole seadusega ettenähtud elatise alammäära ja kohtu hinnangul antud juhul siiski ebapiisav. Seega on elatise suurendamine põhjendatud. PkS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kostja on isapuhkusel ja tema sissetulekuks on 17 843 krooni. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejaga ühisele lapsele veel kaks alaealist last: Txxxx Lxxxxxx sündinud xxxxxxxxxx. a (tl.14) ja Lxxxxxxx Lxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a (tl.15). Hageja on töötu. Tema sissetulek moodustub riigi poolt saadavatest toetustest (peretoetus, töötutoetus ja toitjakaotuspension), kokku on igakuine sissetulek 5900 krooni. Sellele lisandub kostja poolt seni makstav elatis 1345 krooni kuus. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjaga ühisele lapsele veel kolm alaealist last:

Mxxxxx Mxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a (tl.7), RxxxxxxLxxxxx sündinud xxxxxxxxxx. a (tl.8) ja Lxxxx Lxxxx, sündinud xxxxxxxxxxx a (tl.7). Arvestades poolte sissetulekuid ja laste ülalpidamiskohustusi, on hageja varaline seisundi ilmselgelt kostja omast halvem. Samas tuleb arvestada ka sellega, et hageja teistele lastele tuleb elatist maksta nende laste isal. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks laps Bxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras, s.o. 2175 krooni kuus. Kohus mõistab elatise PkS § 70 lg 1 alusel välja alates hagi esitamisest, s.o alates 05.03.2009. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tulenevalt PkS § 60 lg-st 2 on kostjal lapse ülalpidamiskohustus ka lapse täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. PkS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus täisealisele isikule elatise vanemalt välja selle isiku enda nõudel, kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja väitel võib tema varaline seisundi muutuda pärast isapuhkuse lõppemist ja tööle asumist. Kostja sõnul võib tema sissetulek olla tööle asudes oluliselt väiksem, s.o 8500 krooni kuus.

Kohus märgib, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda vanemate varalise seisundi hindamisel reaalsest olukorrast. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus PkS § 61 lg 3 alusel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ülle Raag Kohtunik