2-09-8255/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-8255

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-8255

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B AS hagi V K ja MK vastu tagastamata krediidisumma 120 377,21 krooni, intressi, leppetrahvi, tasumata lepingu sõlmimise tasu ja viivise väljamõistmiseks

120 377,21 krooni

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: B AS (endise ärinimega B AS; registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: Ü –N Liiv - kostja I: V K (isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja II: MK (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

5. juuni 2009.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Kostjad tunnistavad tingimusteta hageja nõuet summas 151 187,28 krooni (ükssada viiskümmend üks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse krooni ja 28 senti), mis koosneb tagastamata krediidisummast 120 377,21 krooni (ükssada kakskümmend tuhat kolmsada seitsekümmend seitse krooni ja

21 senti), sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 13 478,42 krooni (kolmteist tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa krooni ja 42 senti), viivisest seisuga 13. mai 2009.a summas 16 931,65 krooni (kuusteist tuhat üheksasada kolmkümmend üks krooni ja 65 senti) ja tasumata lepingu sõlmimise tasust summas 400 (nelisada) krooni.

1.2. Kostjad tunnistavad tingimusteta kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 6 710 (kuus tuhat seitsesada kümme)

krooni, millest 460 (nelisada kuuskümmend) krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 6 250 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda.

1.3. Kostjad tasuvad hagejale solidaarselt kokku 157 897,28 krooni (ükssada viiskümmend seitse tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse krooni ja

28 senti), millest 151 187,28 krooni (ükssada viiskümmend üks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse krooni ja 28 senti) moodustab kompromissi punktis 1.1. nimetatud võlg ja 6 710 (kuus tuhat seitsesada kümme) krooni kompromissi punktis 1.2. nimetatud menetluskulud, hageja arvelduskontole nr 334405060007 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 207001272821 alljärgnevalt:

1.3.1. tasudes alates maist 2009.a kuni septembrini 2009.a igakuiselt hiljemalt 30. kuupäevaks solidaarselt 2 000 (kaks tuhat) krooni;

1.3.2. tasudes võla jäägi hiljemalt 30. oktoobriks 2009.a ühekordse maksena.

1.4. Kui kostjad ei tasu kompromissi punktis 1.3. ja selle alapunktides nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi kompromissi punktis 1.3. fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjatelt, kohtutäituri poole.

1.5. Maksete tasumisega viivitamisel tasuvad kostjad hagejale solidaarselt viivist 0,0664% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

1.6. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostjad kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-8255 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist B AS-le hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 6 250 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, selgitusega: „lep , tsiviilasi nr 2-09-8255, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 (viie) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või

2-09-8255

arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-8255, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK 26.02.2009.a saabus Harju Maakohtusse B AS hagi V K ja MK vastu, milles hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja 144 629,20 krooni, millest 120 377,21 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 13 478,42 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 400 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 10 373,57 krooni viivis. Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 20.02.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 24,25% tagastamata krediidisummalt aastas.

21.05.2009.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Kompromissilepingu kohaselt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 12 500 krooni, millest 6 250 krooni taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, märkides selgitusse: „lep , tsiviilasi nr 2-09-8255, riigilõivu osaline tagastamine“. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-st 4, §-st 432 ja täitemenetluse seadustiku § 2 lg 2 p-st 1. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 19.02.2009.a arvelduskontolt nr 10002006454004 AS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank (viitenumber 2900072123, selgitus: „0700127/28kt-4, V K, MK, RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 12 960 krooni (460 krooni on hageja tasunud hagimaterjalide väljatrüki eest). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 6 250 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, märkides selgitusse: „lep , tsiviilasi nr 2-09-8255, riigilõivu osaline tagastamine“.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostjad tasuvad hagejale muu hulgas hageja kantud menetluskulud summas 6 710 krooni. Samuti on kokku lepitud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik