2-09-21602/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juunil 2009.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-21602

Tsiviilasi

M-L.M hagi E.L. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M-L.M, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx

Kostja: E.L., isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg

09. juunil 2009 kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista E.L.lt M-L.M kasuks alates 04. maist 2009.a igakuuliselt 2631.75 (kaks tuhat

kuussada kolmkümmend üks krooni ja 75 senti) krooni kuni õpingute lõpuni gümnaasiumis.

3. E.L.l tasuda elatis summas 2631.75 krooni M M pangakontole nr xxxxxxxxx Swedbank,

selgitusse märkida „Tütre elatis“.

Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

E.L. ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. E.L. võib esitada tagaseljaotsuse peale

kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada

Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning

kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni

(TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal

juhul 3100057277. M-L.M võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus

esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Hagi nõue ja asjaolud

12.05.2009 esitas M-L.M Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi E.L. vastu elatise nõudes. E.L. on

M-L.M isa ning isalt oli elatis laste, seejuures ka hageja ülalpidamiseks, välja mõistetud ema M M

kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks xxxxxxxxx.a. Kuna hageja õpib P G

11. klassis, siis palub ta kostjalt välja mõista elatise igakuiste maksetena 2631.75 krooni kuni

30.08.2010. Hageja poolt hagiavalduses esitatud andmetel kulub tal igakuiselt vältimatuteks

püsikuludeks 4180 krooni. Hageja soovib, et kostja maksaks elatise M M pangakontole nr

xxxxxxxxxx ASis Swedbank.

Menetluse käik

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil,

millised on kostjale edastatud posti teel. Hagi materjalid on allkirja vastu üle antud kostjale isiklikult

allkirja vastu. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide

kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud

vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib

kohus hageja taotlusel algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Asjas võib teha tagaseljaotsuse.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 lg 1 kohaselt elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud

isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61

sätestatust. PKS § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses

ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

E.L. on oma xxxxxxx sündinud tütre M-L isa ning on kohustatud oma täisealiseks saanud ja

gümnaasiumis õppivat last ülal pidada. M-L.M õpib P G xxxx klassis.

Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealisel lapsel PKS § 60 lg 2 alusel õigus nõuda

kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse

kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on

kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele

2175 krooni.

Hageja palub oma ülalpidamiskulude katteks kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 4.05.2009

summas 2631.75 krooni kuni 30.08.2010, s.o kuni õpingute lõppemiseni gümnaasiumis.

Üldjuhul mõistetakse elatis välja alates hagiavalduse esitamise päevast. Hagiavalduse on hageja

kohtule esitanud 12. mail 2009.a, kuid hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates

täisealiseks saamisest xxxxxx.a. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Varem kostjalt M M kasuks tütar M-L ülalpidamiseks välja mõistetud elatise maksmise kohustus

lõppes xxxxxxxx ning PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle

aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates 4.05.2009 summas 2631.75 krooni on

asjaoludega õiguslikult ja kohus rahuldab selle.

PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud

isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt

riigilõivu tasuma. Poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda (TsMS § 164 lg 3). TsMS §

468 1 p 2 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik