2-09-14135/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (kostja õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

8. juuni 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-14135 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind KÜhagi K H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

25 363,21 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) kostja K H (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista K H võlgnevus 29 313,15 krooni KÜkasuks.

3. Välja mõista K H KÜ kasuks viivis 0,07% põhivõlalt, s.o 25 363,21 kroonilt, päevas alates 30.03.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista K H menetluskulud 7500 krooni KÜ kasuks.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik KÜ esitas 31.03.2009.a kohtule hagi K H vastu põhivõla 25 363,21 krooni ja viivise 4019,94 krooni väljamõistmiseks. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,07% põhivõlalt päevas alates 30.03.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumata jätmisest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt võlgnevuse välja mõista. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 6000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 1500 krooni.

Kostja tunnistas 22.05.2009.a esitatud kirjalikus vastuses hagi. Samuti nõustus kostja menetluskulude väljamõistmisega.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 esimese lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista põhivõlg 25 363,21 krooni ja viivis 4019,94 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,07% põhivõlalt päevas alates 30.03.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on nimetatud sätte eelduseks asjaolu, et kostja ei anna oma käitumisega põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Pole võimalik väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostja jättis teadlikult oma kohustused täitmata. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

3 Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja 6000 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulu katteks 1500 krooni, kokku 7500 krooni.

Ele Liiv kohtunik