2-09-11983/5 · 2-09-11983/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Legislator headnote

AI generated

2-09-11983/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

08.juuni 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-09-11983

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi A A vastu 144 248 krooni ja 87 sendi ning

lisanduva viivise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BIGBANK AS, endine nimi Balti Investeeringute

Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu

linn 51006,

esindaja volikirja alusel töötaja Triin Marran, isikukood xxxx.

Kostja: A A, isikukood xxxx, elukoht xxxx ja xxxx.

Eel

Eelmenetluses

menetluses

08.06.2009.a.

Resolutsi

Resolutsioon:

oon:

Rahuldada

Rahuldada BIGBANK

BIGBANK

BIGBANK AS hagi

AS hagi

AS hagi A A

A A

A A vastu

vastu

vastu võlgnevuse 1

võlgnevuse 1

võlgnevuse 144

44 28

288 krooni ja

krooni ja

krooni ja 87

87 senti ning

senti ning

lisanduva viivise nõudes

lisanduva viivise nõudes tervikuna tagaseljaotsusega.

tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista A A

A A

A A’lt

lt

lt (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx) BI

BI

BIGBANK

GBANK

GBANK AS

AS

AS (reg.kood 10183757)

(reg.kood 10183757)

(reg.kood 10183757) kasuks ja

kasuks ja

võlgnevuse katteks

võlgnevuse katteks 144

44 248

248 (ükssada

(ükssada

(ükssada nelikümmend neli

nelikümmend neli

nelikümmend neli tuhat

tuhat

tuhat kaks

kaks

kakssada

sada

sada neli

neli

nelikümmend

kümmend

kaheksa)

kaheksa) krooni

krooni

krooni ja

ja

ja 87

87 senti

senti

senti ning

ning

ning kohtu

kohtu

kohtukulude katteks

kulude katteks

kulude katteks 15 140

15 140

15 140 (

(

(viisteist

viisteist

viisteist tuhat ükssada

tuhat ükssada

neli

nelikümme

kümme

kümmend

nd

nd) krooni.

) krooni.

Välja mõista

Välja mõista A A

A A

A A’lt

’lt

’lt (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx) BI

BI

BIGBANK

GBANK

GBANK AS

AS

AS (reg.kood 10183757)

(reg.kood 10183757)

(reg.kood 10183757) kasuks

kasuks

kasuks alates

alates

13.0

13.03.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma

.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma

.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,9

täieliku tasumiseni viivis 24,9

täieliku tasumiseni viivis 24,92% tagastamata

2% tagastamata

krediidisummalt aastas.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täi

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

tmisele.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule

Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 28

28 päeva jo

päeva jo

päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

oksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui apellant soovib asj

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

a arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

I. A

I. Asjaolud ja

sjaolud ja

sjaolud ja hageja nõue.

hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel on

21.08.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0700752/45st, mille põhitingimuste kohaselt

andis hageja kostjale krediiti 30 000 krooni intressimääraga 29,01% krediidisummast ühe

aasta kohta. Poolte vahel sõlmitud kokkulepetega krediidisummat suurendati ja muudeti

intressimäära, mille tulemusena kokku jäi kostja kasutusse 127 486 krooni ja 86 senti ning

kostja pidi alates 11.10.2008.a. tasuma intressi 24,92% krediidisummalt aastas.

Kostja lepingutingimusi ei täitnud. 08.01.2009.a. saatis hageja kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja

hoiatusele ei reageerinud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 17.02.2009.a.

lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt võlgnevuse tasumist summas 142 146 krooni ja 37

senti.

Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja kostjalt

välja mõista kokku 144 248 krooni ja 87 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab

127 312 krooni ja 63 senti, intress 13 812 krooni ja 94 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud

1 000 krooni, viivis 2 123 krooni ja 30 senti.

Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 kohaselt võib

krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse

tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda

viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema

intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 13.03.2009.a. kuni

põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,92% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused,

kokkulepped, maksegraafikud, võlateatised, lepingu ülesütlemine, viivise arvestus, riigilõivu

tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui

see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

Kohus 23.03.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali kostja Eestis oleva

alukoha järgi ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates

hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata

jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati

hoiutähtaja möödumisel. Kohus 15.04.2009.a. saatis hagimaterjali kostjale uuesti tema Soomes

oleva elukoha järgi. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 27.04.2009.a. on ta hagimaterjali

vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja

hoiatus kostjale teadaolevaks.

TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14

päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis

täitus 25.05.2009.a.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja

hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega

rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi

menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu kokku 15 140 krooni, mis

tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel

tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402, 416 sätteid ning

juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, §

468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Maido Roots

Ärakiri õige

Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 17. juulil 2009. a.

17. juulil 2009. a.

Nooremreferent

Lea Herne

2-09-11983/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text