2-09-12310/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2009, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. juuni 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-12310

Hagi ese

Eesti Vabariigi hagi Suurap Räägeli vastu 58 444.77

krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

58 444.77 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Eesti Vabariik

hageja

esindaja:

Kati

Kümnik

(postiaadress

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet, Põllu 1a,

Tartu;

e-post

info@tartu.ensib.ee,

kati.kumnik@tartu.ensib.ee)

kostja: Suurap Räägel

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi hagi Suurap Räägeli vastu 58 444.77 krooni

väljamõistmiseks.

2. Jätta kõik menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu

Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).

3. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele (TsMS § 455 lg 1).

4. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633

lg 1).

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Sirli Reinmäe suri vägivallakuriteo tagajärjel. Ohvriabi seaduse (OAS) § 8 lg 1 p 1, § 9 lg 4,

§ 18 ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 09.10.2006 otsuse nr 00068K/1 alusel

hüvitati R.R. (käesoleval ajal X) kuriteoohver S. Reinmäe matuseks tehtud kulutused 3100

krooni. OAS § 8 lg 1 p 1, § 9 lg 3, § 18 alusel määrati Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti 16.11.2006 otsusega nr 00068K/2 R. Reinmäele alates 15.08.2006 kuriteoohvri

2/3

surmast tulenev kahju perioodiline hüvitis; 31.01.2009 seisuga on välja makstud hüvitist

55 344.77 krooni.

Kuriteoohvri riikliku hüvitise määramise aluseks oli Viljandi Politseiprefektuuri koostatud

tõend, milles oli Suurap Räägeli poolt sooritatud kuritegu kvalifitseeritud KarS § 113

(tapmine) alusel. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20.05.2008 otsusega kriminaalasjas nr

1-07-2323 S. Räägeli süüditunnistamise ja karistamise KarS § 113 järgi ning tunnistas

S. Räägeli süüdi KarS § 121 järgi, otsus jõustus 19.08.2008. Ringkonnakohus tõi eraldi välja,

et S. Räägel käitus kannatanu suhtes äärmise ükskõiksusega ega püüdnud välja selgitada

kannatanul esinevate vigastuste raskust.

Vägivallakuriteo mõiste sisustamisel lähtub pensioniamet ohvriabi seadusest, mitte

karistusseadustikust. KarS § 121 nimetatud tegu on vägivallakuritegu OAS § 8 mõttes ja

annab õiguse ohvriabi seaduse alusel riikliku kuriteoohvri hüvitise määramiseks ja

maksmiseks.

Hageja palub mõista OAS § 31 lg 1 alusel kostjalt enda kasuks regressi korras välja kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamiseks 58 444.77 krooni ning on nõus kirjaliku menetlusega (tlk 3-5).

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu. Nõue on ebaõiglane ja seadusega vastuolus. Tartu

Ringkonnakohus tunnistas kostja süüdi KarS § 121 järgi kehalises väärkohtlemises,

kohtuotsuses ei väideta, et S. Reinmäe suri vägivalla tagajärjel (tlk 20-21).

KOHTU SEISUKOHT

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet otsustas 09.10.2006 otsusega nr 00068K/1

hüvitada R. Reinmäele OAS § 8 lg 1 p 1, § 9 lg 4, § 18 alusel kuriteoohvri S. Reinmäe

matuseks tehtud kulutused 3100 krooni (tlk 11). 16.11.2006 otsusega nr 00068K/2 otsustas

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet määrata OAS § 8 lg 1 p 1, § 9 lg 3 ja 18 alusel

S. Reinmäe ülalpeetavale kuriteoohvri riiklik hüvitis ning maksta igakuiselt R. Reinmäele

ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist (tlk 12-13). 2009. a jaanuari seisuga on makstud R. M

(endine perekonnanimi Reinmäe) välja kokku 58 444.77 krooni (tlk 6).

OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud

vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud isikule.

OAS § 8 lg 1 kohaselt mõistetakse ohvriabi seaduses vägivallakuriteona otseselt isiku elu või

tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu: 1)

surm; 2) raske tervisekahjustus; 3) vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. OAS § 31 lg 1

näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda

kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa

ulatuses üle riigile.

Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja poolt toime pandud KarS §-s 121 nimetatud tegu on

vägivallakuritegu OAS § 8 mõttes. Tõendatud ei ole, et S. Räägel oleks põhjustanud

S. Reinmäe surma, raske tervisekahjustuse või vähemalt kuus kuud kestva tervisehäire.

Riigikohus leidis 11.05.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-41-05, et kriminaalasjas kogutud

tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks

kasutada dokumentaalse tõendina väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas

kogutud

tõenditega.

Samale

otsusele

on

Riigikohus

viidanud

ka

pärast

uue

tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist oma 28.11.2006 otsuses kohtuasjas nr

3-2-1-105-06. Käesolevas asjas on hageja esitanud tõendina Tartu Ringkonnakohtu

20.05.2008 otsuse kriminaalasjas nr 1-07-2323. Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu

otsuse S. Räägeli süüditunnistamises ja karistamises KarS § 113 järgi, mõistis S. Räägeli

KarS § 113 järgi õigeks ning tunnistas S. Räägeli süüdi KarS § 121 järgi, otsus jõustus

3/3

19.08.2008. S. Räägelit süüdistati KarS § 113 järgi selles, et ta lõi 10.08.2006 omavahelise

tüli käigus S. Reinmäele šampusepudeliga pähe. Löögi tagajärjel kukkus S. Reinmäe

põrandale, misjärel S. Räägel kõrist pigistades lämmatas kannatanut, mille tagajärjel

S. Reinmäe suri sündmuskohal. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kriminaalasjas

puuduvad tõendid, mis annaksid võimaluse tõsikindlalt väita, et S. Reinmäe surm oli

vägivaldne ning selle põhjustas S. Räägel kannatanut lämmatades. Ringkonnakohus leidis, et

tõendatud on S. Räägeli süü S. Reinmäe väärkohtlemises, S. Räägel lõi S. Reinmäed

šampusepudeliga pähe ja tekitas S. Reinmäele vähemalt valu (tlk 7-10).

Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et S. Räägel on kuriteoga tekitatud kahju eest

vastutavaks isikuks ohvriabi seaduse tähenduses. Seetõttu jätab kohus hagi S. Räägeli vastu

rahuldamata.

S. Räägeli vastu esitatud hagi rahuldamata jätmine ei tähenda iseenesest, et kuriteoohvrile

riikliku hüvitise maksmine oli ebaõige – OAS § 8 lg 3 p 2 kohaselt käsitatakse OAS lõigetes

1 ja 2 nimetatud tegusid vägivallakuriteona ka siis, kui teo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud,

kui teda ei ole õnnestunud tabada või kui teda ei ole muudel põhjustel võimalik süüdi mõista

ja kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et toime on pandud vägivallakuritegu.

TsMS § 162 lg 1, 2, 3 ja § 173 lg 1, 4 alusel ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb

kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik