2-08-78377/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-08-78377

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-08-78377

Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2009. a., Tallinn

Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Kohtuasi

N. M. hagi A. U.´i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 22.04.2009.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. U.´i apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): N. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX, aadress XXXXX X-XX XXXXXX);

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant):

A. U. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXXX, aadress XXXXX XXXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda A. U.´i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Tagastada peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus apellandile.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte kõikidele menetlusosalistele.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

5. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

Tsiviilasi nr: 2-08-78377

2(3) avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 21.11.2008.a esitas hageja Pärnu Maakohtusse kostja suhtes hagi, milles palus tuvastada M. M.´i põlvnemine kostjast ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahe lapse osas elatis. 22.04.2009.a tegi Pärnu Maakohus otsuse, millega rahuldas hagi ja tuvastas M. M.´i põlvnemine kostjast ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahe lapse elatise 1000 krooni lapse kohta, so kokku 2000 krooni kuus. 22.05.2009.a esitas kostja kohtusse menetlusdokumendi, mis oli pealkirjastatud, kui „Vastulause kohtuotsusele“. Selles teatab kostja, et ei ole suuteline maksma kohtuotsusega välja mõistetud elatusraha 1000 krooni lapse kohta, sest ta on töötu ja ei ole veel tööd leidnud. Kostja teatab veel, et soovib menetluskulud jagada pooleks ja palub selgitust, mida sisaldab menetluskulude summa.

Määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja toimiku materjalidega, leiab, et ülalviidatud kostja pöördumist tuleb käsitleda apellatsioonkaebusena. TsMS § 637 lg 1 p-i 6 alusel tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Seega tuleb apellatsioonikohtul kaebuse menetlusse võtmisel kontrollida, kas apellatsioonkaebuses on tuginetud sellistele asjaoludele, mille õigsuse eeldamise korral võiks vaidlustatud maakohtu otsus kuuluda kas osaliselt või täielikult tühistamisele.

Tsiviilkohtumenetluse käsutusõiguse põhimõttest tulenevalt määrab menetlusosaline ise, kas ta kaebab tema suhtes tehtud kohtuotsuse edasi ja millises ulatuses ning millele tuginedes ta maakohtu otsust vaidlustab. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt leidis apellant, et maakohtu otsus tuleks tühistada seetõttu, et ta on töötu. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas see asjaolu saaks üleüldse olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt lasub vanemal lapse ülalpidamiskohustus. Kusjuures lapse ülalpidamiskohustus on lapse mõlemal vanemal ning sõltumata sellest, kas vanemalt on lapse suhtes vanemlikud õigused ära võetud või mitte.

Samuti ei sõltu vanema kohustus last ülal pidada sellest, mis asjaoludel on lapse vanemad lahku läinud või millised suhted lapse vanemate vahel valitsevad. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt mõistab kohus elatise iga lapse kohta välja vähemalt pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellises suuruses elatise väljamõistmist ei ole vaja eraldi põhjendada ning sellest väiksema elatise saab kohus välja mõista üksnes siis, kui esineb mõni seaduses elatise miinimumist kõrvalekaldumise alus. Üheks selliseks aluseks võib olla töövõimetus.

Asjaolu, et apellant on töötu, ei ole iseenesest Perekonnaseaduse § 61 lg-s 4 sätestatud elatusraha miinimumi vähendamise alus. Kuivõrd apellant muudele asjaoludele apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse vaidlustamisel tuginenud ei ole, tuleb ringkonnakohtul asuda seisukohale, et isegi siis, kui apellandi poolt esitatud väide, et ta on töötu, paika peab, ei saaks see olla elatise miinimumi vähendamise aluseks ega põhjustada maakohtu otsuse muutmist. Ringkonnakohus märgib, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise juba alla elatise miinimummäära.

Praegune miinimummäär on 2175 krooni iga lapse kohta. Tsiviilasja materjalidega tutvumisel ei tuvastanud ringkonnakohus ka

Tsiviilasi nr: 2-08-78377

3(3) selliseid rikkumisi, mille tõttu tuleks maakohtu otsus tühistada apellatsioonkaebuse põhjustest sõltumata (TsMS § 656).

Apellant avaldas apellatsioonkaebuses veel, et soovib, et menetluskulud jaotataks poolte vahel. Samas ei ole ta esile toonud mitte ühtegi asjaolu, mis annaks aluse maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta. TsMS § 164 lg 3 annab kohtule menetluskulude kostja kanda jätmise aluse. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis saaksid olla TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud menetluskulude kandmise põhimõttest kõrvale kaldumise aluseks.

Kohus selgitab, et asja sisuliselt lahendav kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse võib asjas otsuse teinud samale maakohtule esitada menetlusosaline, kelle kasuks menetluskulude jaotus määrati ühe kuu jooksul asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks sama maakohtu poolt läbi viidavas eraldi menetluses. Eespool toodust tulenevalt selgub menetluskulude rahaline suurus hilisemas menetluses.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud avaldaja, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Kuigi vastav säte käib otsesõnu maakohtu menetluse kohta, tuleb seda sätet analoogia korras kohaldada ka käesoleval juhul.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik