2-09-7034/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-7034

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-7034 Tsiviilasi AS Espak Rakvere hagi A V vastu võla 55 127.86 krooni ja viivise 17 970.20 krooni nõudes Tsiviilasja hind

55 127.86 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Espak Rakvere (registrikood 10927442, asukoht Rägavere 42 Rakvere 44312); Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Riho Pikanõmme

Kostja A V ( Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt A Vilt (V) AS Espak Rakvere kasuks põhivõlgnevus 55 127.86 (viiskümmend viis tuhat ükssada kakskümmend seitse krooni ja kaheksakümmend kuus senti) krooni ning viivis 17 970.20 (seitseteist tuhat üheksasada seitsekümmend krooni ja kakskümmend senti).

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt A Vilt AS Espak Rakvere kasuks menetluskulu 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi

2-09-7034

Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud 19.02.2009.a. esitas AS Espak Rakvere maakohtule hagi A V vastu võla 55 127.86 krooni ja viivise 54 601.57 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ Annyvain 28.03.2006.a. AS-iga Espak Rakvere üürilepingu, kus OÜ Annyvain kohustus maksma AS-ile Espak Rakvere igakuiselt üüri 9893 krooni, elektrienergia kulu vastavalt näitudele koostatud arve alusel ja lisateenusena tualettruumi kasutamise eest 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Maksmisega viivitamise korral kohustus OÜ Annyvain maksma Hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. OÜ Annyvain oma kohustusi tähtajaliselt ei täitnud ning võlgneb Hagejale üüri, elektrienergia ja tualettruumi kasutamise eest (seisuga 18.02.2009) 55 127.86 krooni. Seisuga 31.10.2008 võlgneb OÜ Annyvain hagejale 54 601.57 krooni viiviseid. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele pole OÜ Annyvain võlgnevust tasunud. Sellest lähtuvalt pöörab hageja nõude A Vi vastu, kellega on hageja sõlminud käenduslepingu ja kes on ühtlasi OÜ Annyvain juhataja. Käenduslepingu alusel kohustus Kostja A V käendajana vastutama OÜ Annyvain võlausaldaja AS Espak Rakvere ees OÜ Annyvain kohustuste täitmise eest /t.l 6/. VÕS §76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt ostuarvetele, lepingule ja käenduslepingule. VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvestades sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivist vastavalt ostuarve sätetele. VÕS §142 lg 1 järgi kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja on tasunud riigilõivu 8500 krooni. Hageja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Eeltoodut arvestades ja aluseks võttes TsMS §5 lg.l p.l, §60 lg 1, §139 lg.7 ja lg.9, VÕS §76 lg 1,100, 108 lg.l, 113 lg.l,142 lg 1 palub hageja:

1. võtta hagiavaldus oma menetlusse (TsMS § 139 lg.7 ja lg.9)

2. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks põhivõlg 55 127.86 EEK

3. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks viivis (seisuga 31.10.2008.) 54 601.57 krooni

4. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõivu hüvitus 8500 krooni.

25.05.2005.a. vähendas hageja viivist 17 970.20 kroonile, kuna ta oli ekslikult arvestanud viivist 0,5%, lepingu p. 2.6 järgi oli aga viivise määr 0,15 % iga viivitatud kalendripäeva eest tasumata summast lähtudes.

Kohtu seisukoht

2-09-7034

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja esitas 24.04.2009.a. kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks /t.l 35/. Maakohus väljastas kostjale hagimaterjalid 19.03.2009.a., kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud /t.l 33/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel piirdub kohus tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

VÕS §76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt ostuarvetele, lepingule ja käenduslepingule. VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 8500 krooni /t.l 17/. Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulu summas 8500 krooni.

2-09-7034

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS §

178 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik