2-08-65429/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-08-65429

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-65429 Tsiviilasi AS EMT hagi Vxxxx Sxxxxxx vastu 1971,08 nõudes Hagihind 986,04 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143; elektronpost juristid@lindorff.ee); Kostja: Vxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx (elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON 1. Välja mõista Vxxxx Sxxxxxxxx AS EMT kasuks 1971,08 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend üks krooni ja kaheksa senti) krooni. 2. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Välja mõista Vxxxx Sxxxxxxxx AS EMT kasuks tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabikulud 700 (seitsesada) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094,

2-08-65429

2 mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik AS EMT esitas 07.10.2008.a kohtule hagiavalduse Vxxxx Sxxxxxx vastu võlgnevuse 986,04 krooni, viivise 510,04 krooni ja kulude hüvitise 475 krooni, kokku 1971,08 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 16.04.2009.a kostjale isiklikult kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. 29.05.2009.a. esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks hagiavalduses märgitud ulatuses.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1000 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suurnõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilisi vaidlusi ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi

2-08-65429

3 lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka võlanõude suurust (986,04 krooni). Esindaja tasud peavad jääma mõistlikesse piiridesse ning kohtu hinnangul ei tohiks ületada nõude summat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 1000 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 700 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik