2-09-10245/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-10245

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2009.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-09-10245 Tsiviilasi

Hagihind L S hagi A O vastu lastele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes

39 150 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L S Kostja A O (

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada kostjalt A Orupõllult (O) Lääne Maakohtu 24.08.2007.a. kohtuotsusega poeg R O ja tütar K- O ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista kostjalt A Orupõllult hageja L S kasuks igakuine elatusraha alates 11.03.2009.a. poeg R O ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni s. .a.

4. Välja mõista kostjalt A Orupõllult hageja L S kasuks igakuine elatusraha alates 11.03.2009.a. tütar K- ( ) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni

5. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

2-09-10245

üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Juhul, kui kostja taotleb kautsjoni tasumisel menetlusabi, selgitab kohus järgmist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 11.03.2009.a. esitas L S maakohtule hagi A O vastu lastele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Lääne Maakohtu 24.08.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2- 07-22255 A Orupõllult hageja kasuks laste K- O ( ja R O ( ülalpidamiseks 1800 krooni, kokku 3600 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 2008.a. määrusega on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on elatise minimaalmääraks käesoleval ajal 2175 krooni ja varem välja mõistetud elatis tuleb suurendada. R O on XX-aastane. Ta käib koolis ja korvpalli huvialaringis (aastamaks 600 krooni). K- O on X-aastane, ta käib samuti koolis ja kergejõustiku huvialaringis (aastamaks 675 krooni). Hageja kulutused on korteriüür 2500 krooni, elekter 500 krooni, vesi ja kanalisatsioon 200 krooni, kokku 3200 krooni. Selle osa mis üle jääb hageja sissetulekust, kulub toidule, riietele ja küttepuudele. Lapsed vajaksid ka rohkem logopeedi abi. Hageja töötab , kus tema sissetulek on kuupalk 4320 krooni ja OÜ-st saab hageja töötasu 2200 krooni. Eeltoodu ja perekonnaseaduse § 61 lg 4 alusel palub hageja suurendada A O Lääne Maakohtu 13.06.2007.a. kohtuotsusega poeg R O ja tütar K- O ülalpidamiseks elatise suurust kahe lapse pealt kokku 3600 kroonilt 4350 kroonile kuus, alates hagi kohtule esitamise päevast kuni laste täisealiseks saamiseni L S kasuks.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 11-12, 13/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS §

407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

2-09-10245

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 23.03.2009.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 11-12/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 30.03.2009 /t.l. 13/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 21/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS)§ 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama seaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Menetluskulud Hageja pole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. Selle osas märgib kohus järgmist. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik