2-09-3548/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-3548

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-3548 Tsiviilasi KÜ hagi Danske Bank AS Eesti filiaal vastu võlgnevuse välja mõistmise nõudes

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ(registrikood XXX; asukoht XXX); hageja esindaja: J Tverdohlebov kostja: Danske Bank AS Eesti filiaal kostja lepinguline esindaja P Lukk

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu KÜavaldus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus KÜhagis Danske Bank AS Eesti filiaal vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes.

2. Tagastada KÜ(registrikood XXX) riigilõiv summas 2 625 (kaks tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni riigituludest ning kanda nimetatud summa KÜarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank, makse tegemisel märkida selgitusse kostja nimi- Danske Bank AS Eesti filiaal ja tsiviilasja nr 2-09-3548.

3. Saata kohtumäärus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda

2. Välja mõista kostjalt menetluskulud summas 13 125 krooni

2-09-3548

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on KÜhagi Danske Bank AS Eesti filiaali vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja on esitanud 28.05.2009 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja palub kohtul hagist loobumine vastu võtta ning menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Hageja on hagist loobumise avalduses kinnitanud, et on teadlik tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-is 429 ja

432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Hageja palub tagastada menetluses tasutud pool riigilõivust, s.o 2 625 krooni ning välja mõista kostjalt menetluskulud.

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

KÜon esitanud Harju Maakohtule hagi Danske Bank AS Eesti filiaali vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja soovib esitatud hagiavaldusest loobuda. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus KÜhagis Danske Bank AS Eesti filiaali vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes lõpetada.

Hageja esindaja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 5 250 krooni ja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. KÜ tasus 16.04.2009 arvelduskontolt XXXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 aktsiaseltsis Swedbank (viitenumber 2900072123, selgitus: „hagi XXX võlgnevuse sissenõudmiseks“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 5 250 krooni. Tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, seega 2 625 krooni. Vastavalt hageja esindaja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda KÜarvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank.

Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 2 625 krooni.

Hageja on muu hulgas taotlenud menetluskulude välja mõistmist kostjalt. Esitatud taotluse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 5 250 krooni ning lepingulise esindaja tasu

2-09-3548

10 500 krooni. Kuna kohus tagastab pool riigilõivust hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2, on põhjendatud kostjalt välja mõista makstud riigilõivust 2 625 krooni. TsMS § 1741 lg 1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Tuginedes ülalnimetatud sättele ning asjaolule, et kostja on asunud kohustust täitma peale hagi esitamist, tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel hageja menetluskulud välja mõista kostjalt.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Merike Varusk Kohtunik