2-08-21242/27 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-21242 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2009, Tallinn Tsiviilasi L. L. hagi T. U. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

11 700 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.01.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. U. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 19.05.2009 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L. L. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX) Kostja T. U. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXXX X, XXXXX XXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXXX), esindajad Kunnar Korsten ja Ants Kuningas Resolutsioon 1. Harju Maakohtu 15.01.2009 otsus L. L. hagis T. U. vastu elatise väljamõistmiseks jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta T. U. kanda.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

2(6) ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. 28.05.2009 esitas L. L. kohtusse hagi T. U. vastu elatise väljamõistmiseks. Poolte kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar L. U.. Poolte kooselu lõppes 21.02.2008. Laps elab koos emaga. Kostja on maksnud lapse ülalpidamiseks hagejale elatist alates poolte lahkuminekust 700 krooni nädalas. 2. Kulutused lapsele on kordi suuremad kui lapse isa on olnud lapsele nõus maksma. Lapse ülalpidamiseks kulub kuus 10 679 krooni. Nimetatud summa koosneb kulutustest eluasemele (üür + muud kulud) 1761 krooni, toidule ja hügieenile 3775 krooni, transpordile 1000 krooni, riietele ja jalanõudele 923 krooni ning lasteaiale ja lapsehoidjale 5260 krooni. 3. Käesoleval ajal üürib hageja elamispinda tuttavalt ja kuna hagejal raha üüri tasumiseks ei ole, siis käesoleval ajal ta üüri ei maksa. Samuti aitab käesoleval ajal poolte alaealist last hoida hageja ema, kuid kuna hageja soovib anda oma emale ka vaba aega, viib ta lapse keskmiselt 3 korda nädalas kolmeks tunniks päevahoidu, kus tunnitasu maksab 35 krooni. 4. Töötamise ajal AS-s E. A. oli hageja sissetulek 15 000 krooni. Seoses lapsehoolduspuhkusel viibimisega on tööleping peatatud. Käesoleval ajal on hageja tööle asunud OÜ-sse D. S., kus tema palga suuruseks kuus on 5500 krooni. 5. Hageja palus kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 7080 krooni kuus alates 21.02.2008, s.o. tagasiulatuvalt enne nõude kohtusse esitamist ehk siis päevast, mil poolte kooselu lõppes.

Kostja vastuväited

6. Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud elatisenõuet. Kostja hakkas hagejale maksma lapse ülalpidamiseks elatusraha 700 krooni nädalas 12 päeva möödudes pärast poolte kooselu lõppemist ja on teinud seda kuni käesoleva ajani. Lisaks sellele on kostja ostnud lapsele ka riideid ning kindlustanud last kõige vajalikuga kui laps viibib tema või kostja vanemate juures. Kostja on nõus maksma lapsele elatist 3630 krooni kuus. 7. Hagiavalduses märgitud kulutused transpordile, lasteaiale ja eluasemekuludele on põhjendamatud, sest laps ei käi lasteaias, kostja ei pea hagejale kinni maksma tema auto kütusekulu ning eluasemekuluks olevat üüri ei pea kostja samuti lapse elatusrahana hagejale hüvitama. 8. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema töötasu suuruseks AS-s E. A. on 50 000 krooni, kuid see võib õige pea väheneda 30 000 kroonini kuus. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et kostja maksab elatist ka oma vanemale pojale 2900 krooni kuus.

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis T. U.lt välja elatise tütre L. U. ülalpidamiseks L. L. kasuks perioodi 28.05.2008- 14.01.2009 eest kokku summas

3(6) 10 125 krooni ja alates 15.01.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 4350 krooni kuus. Menetluskulud jättis kohus 51,50% ulatuses L. L. ja 48,50% ulatuses T. U. kanda. 10. Elatusraha väljamõistmisel juhindus kohus (perekonnaseaduse) PKS § 60 lg 1 ja § 61 lg-te 1 ja 2 sätetest. 11. Hagiavalduses lapse ülalpidamiskulud on näidatud suurematena kui need tegelikult on või põhjendatud oleks. Arvestades asjaoluga, et poolte laps on alles saanud kahe aastaseks ning hinnates poolte esitatud dokumentaalseid tõendeid ning kohtuistungil antud seletusi luges kohus põhjendatuks lapse ülalpidamiseks järgmised summad: • eluasemekulu 500 krooni. Lapse eluasemekulude hulka saab arvestada üksnes kulutusi kommunaalteenustele, mitte aga üürisummat, mida hageja peaks tasuma üürileandjale sõltumata sellest kas hageja elab eluruumis üksi või koos lapsega. Pealegi kinnitas hageja, et käesoleval ajal ta üüri maksnud ei olegi; • kulutused söögile 2000 krooni. Nimetatud summa on piisav lapse vajalikus ulatuses kindlustamiseks. Nimetatud summa põhjendatust tõendavad ka hageja poolt esitatud ostutšekid; • hügieenitarvete ostmiseks tehtavad kulutused summas 300 krooni. Hageja väidetel ei kulu lapsele enam mähkmeid nii palju kui varem, samas on vaja osta aga lapse pesu pesemiseks spetsiaalseid pesuvahendeid, seepe, šampoone jne; • transpordikulu 500 krooni lapse sõidutamiseks ema juurde, kes aitab last hoida, samuti päevahoidu; • riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavaid kulutusi summas 600 krooni. Nimetatud summa põhjendatust kinnitavad ka hageja poolt esitatud ostutšekid; • lapse hoidmise kulu päevahoius summas 1470 krooni arvestades tunnihinnaga 35 krooni ning et laps viibib päevahoius keskmiselt kolmel päeval nädalas 3 tundi. 12. Eeltoodust tulenevalt moodustas lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku 5370 krooni. Arvestades asjaoluga, et kostja palk on ligi 8 korda suurem hageja omast, samuti sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, peab saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel, jättis kohus ülalpidamiskulust 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja kanda. Vaatamata sellele, et kostja on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama ka oma teist alaealist last, on kostjal piisavalt hea varanduslik olukord ja ta suudab maksta lapse ülalpidamiseks kuus 4350 krooni. 13. Kostja ei ole ei jätnud täitmata oma lapse ülalpidamiskohustust poolte suhete lõppemisel, mistõttu on põhjendamatu mõista temalt elatis välja tagasiulatuvalt. Kuigi kostja poolt hagejale makstud elatis ei olnud nii suur kui kohus käesolevas lahendis kostjalt välja mõistis, kuid kuni kohtuotsusega elatise väljamõistmiseni ei olnud ka hageja kohustatud saadavalt elatiselt maksma tulumaksu. Pealegi leidis kohtuistungil kinnitamist, et poolte alaealine laps on 4-5 päeva kuus kostja juures ning kostja on ostnud lapsele ka riideid. 14. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus PKS § 71 lg 1 alusel elatise välja hagi esitamisest arvestades ka kostja poolt makstud elatisega 700 krooni nädalas.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

15. Kostja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti välja elatis alates hagi esitamisest 1300 krooni kuus rohkem, kui lapse objektiivsetest vajadustest lähtuvalt oleks vajalik. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 16. Kohus on mõistnud apellandilt välja elatise suuruses, mis ei ole asjaolusid ja tõendeid arvestades mõistlik. Põhjendatud ei ole eluasemekulu summas 500 krooni. Hageja ei

4(6) ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta kannab või on kandnud lapsega seoses eluasemekulusid. 17. Riigi poolt ettenähtud elatise suurus, mis on 2175 krooni, lähtub lapse elukondlikke huvide tagamisest ja on piisav selleks, et lapsevanem, kelle juures laps elab, oleks võimeline kandma kõik lapsega seotud kulud. Riiklik elatis ei arvesta sellega, et peale elatise maksmist peaks eraldielav lapsevanem rahaliselt last toetama. Käesoleval juhul on apellant maksnud lapse emale elatist summas 3033 krooni (neto). 18. Laps elab tegelikult hageja vanemate juures ja igasugused viited sellele, et hageja peab last kuhugi transportima, ei vasta tegelikkusele. Ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit lapsele vajaliku toidu, hügieenitarvete ja transpordikulu kohta esitatud ei ole. Hügieenitarvikute kulu 300 krooni kuus oleks isegi täiskasvanud inimese kohta ülepaisutatud summa (kui mitte arvestada eksklusiivtooteid). Spetsiaalsed pesuvahendid, seebid ja šampoonid võivad ühikuhinnas maksta ka üle 300 krooni, kuid nende normaalne kulu kalendrikuus inimese kohta jääb normaalses peres 200 krooni piiresse. Päevahoid summas 1470 krooni kuus ei ole millegagi õigustatud ega ka tõendatud kulu. 19. Eeltoodust tulenevalt lapse põhjendatud ülalpidamiskulu moodustab kuus summa, mis ei ületa 4000 krooni. 20. Kohus on poolte majanduslikku seisundit hinnates lasknud ennast eksitada hageja poolt kohtumenetluse ajaks peatatud töölepingust. Peale kohtuvaidlust lõpetas hageja 01.02.2009 lapsehoolduspuhkuse ja töötab taas AS-s E. A. XXXXXXXXXXXX teenides kuus keskmiselt 15 000 krooni. Kostja on märkinud, et XXXXXXX XXXXXXXXXXX palk alaneb 30 000 kroonile ja suure tõenäosusega vähendatakse ka XXXXXXXXXXXXXXXX töökoormust poole võrra. Seetõttu on nii kostja kui ka hageja samalaadses majanduslikus seisundis ja kohtul puudus alus kostjalt ebaproportsionaalselt suuremas summas elatist välja mõista. 21. Kohus on elatise väljamõistmisel teinud põhimõttelise vea, mõistes alusetult kostja kohustuseks lisaks ebaproportsionaalsele elatise jaotusele ka tulumaksu osa kandmise. Kohus jagas lapse ülalpidamiseks vajaliku elatise summa poolte vahel proportsioonis 2/3 kostja kohustuseks ja 1/3 hageja kohustuseks. Seega tuleks kohtu poolt väljendatud elatise summa 5370 jagamisel 1/3 elatise osa suuruseks 1790 krooni ja 2/3 osa suuruseks 3580 krooni. Kohus on apellandilt välja mõistnud 4350 krooni, määrates kostja kanda täiendavalt ka tulumaksukoormuse, seejuures on mõistnud nimetatud summa kostjale välja alates hagiavalduse esitamisest. 22. Kostja on nii poolte ühise lapse kui ka oma vanema poja eest hoolitsenud, lisaks laste ema kontodele makstavale elatusrahale, ostes ise lastele riietuse ja taganud laste muud huvid. Samuti ei tohi ühe vanema kasuks kohtu poolt väljamõistetava elatise kaudu kahjustada teise lapsevanema õigust ja võimalust lapsele ka iseseisvalt riietusesemeid, mänguasju jm lapse heaolu ja arengut ning huve tagavate soorituste tegemist. Ainuüksi see lapsevanem, kelle juures laps vahetult elab, ei ole õigustatud otsustama, missuguseid lapse huve ja võimeid tuleb arendada või missuguseid riideid jne laps vajab. 23. Kuigi kohus on tuvastanud, et apellant on regulaarselt ja piisavalt maksnud lapse ema pangakontole elatist summas 3033,33 krooni kuus, et apellant ei ole elatise maksmist maha arvanud tulumaksu arvestamisel, kusjuures vastustaja ei ole ühegi tõendiga tõendanud hagis väidetud kulutuste suurust ja eelkõige põhjendatud vajalikkust, on kohus vääralt ja PKS § 70 mõtet ning objektiivse õigluse põhimõtteid eirates premeerinud hagejat rahasummaga, mille saamiseks hagejal puudus ja puudub ka käesoleval ajal igasugune põhjendatud õigus.

5(6) 24. Kostja on täitnud ja täidab lapse ning lapse ema ees oma kohustusi piisaval määral ning hagi on esitatud kohtusse alusetult. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud apellatsioonis määrata L. L. kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

25. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

26. Tsiviilkolleegium kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 27. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Selleks on kõigepealt vaja kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused, ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). 28. Kohus tuvastas kõigepealt, et lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 5370 krooni. Siinjuures arvestas kohus lapse vanust ja hindas lapse vajadusi poolte esitatud dokumentaalsete tõendite ning kohtuistungil antud seletuste põhjal. Kostja paljasõnalised väited, et laps suudab toime tulla ilma igapäevaseks elamiseks vajalike kommunaalkuludeta, last ei ole vaja kuhugi transportida ja tema hoidmiseks ei ole vaja kulutusi teha, kui ema käib tööl, ei ole tõsiseltvõetavad ega lükka ümber kohtu järeldusi. Kui vanaema aitab last hoida, ei tähenda see, et lapse hoidmiseks ja transportimiseks ei ole vaja kulutusi teha, seda enam, et laps on alles kahe aastane ja ema asub täiskohaga XXXXXXXXXXXXX tööle. 29. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et elatusraha suuruse määramisel tuleb arvestada sellega, et isa tahab ise lapsele vajalikke asju osta ja otsustada, milliseid võimeid ja huve tuleks lapsel arendada. Kokkuleppe puudumisel otsustab igapäevaste vajalike kulutuste üle siiski lapsevanem, kelle juures laps alaliselt elab ning elatis mõistetakse välja just selliste kulutuste katmiseks. Võimaluste olemasolul on isal võimalik teha täiendavaid kingitusi oma soovi kohaselt. 30. Elatusraha suuruse määramisel arvestas kohus põhjendatult ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Tegemist on seadusest tulenevalt elatise saaja kohustusega ja seda raha ei saa hageja kasutada lapse vajaduste rahuldamiseks. Et kõiki lapse vajadusi katta, peab väljamõistetav summa olema tulumaksu võrra suurem. 31. Kohus tuvastas ka poolte varalise seisundi ja otsustas selle alusel, missuguses ulatuses peavad pooled vajalikke kulutusi kandma. Vaidlust ei ole selles, et hageja palk XXXXXXXXXXXXX on 15 000 krooni ja kostjal XXXXXXX XXXXXXXXXXX 50 000 krooni. Kuna kostja palk on siiski kordades hageja palgast suurem, oli põhjendatud jätta 2/3 vajalikest kulutustest kostja kanda. Kostja väide, et võib-olla tulevikus tema palka vähendatakse, ei anna alust lugeda käesoleval ajal poolte sissetulekut võrdseks. Asjaolude muutumisel saab taotleda ka elatise suuruse muutmist. 32. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et lähtuda tuleks riiklikust elatise suurusest. Riik ei ole kehtestatud üldist elatise määra, mille väljamõistmisel saaks lapse vajadused

6(6) lugeda kaetuks. PKS § 61 lg 4 sätestab üksnes igakuise elatusraha miinimumsuuruse, millest vähem ei saa elatusraha välja mõista ka siis, kui vanemal sissetulek puudub. Kostja sissetulek on piisav, et katta lapse põhjendatud vajadusi. 33. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda.

Gaida Kivinurm Margo Klaar Ulvi Loonurm