2-08-80564/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-80564

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-80564

Tsiviilasi

Nordea Bank Finland Plc hagi Renee Elsting vastu 18 030,07

krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 800 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc

Eesti filiaal kaudu; registrikood 10221469; asukoht

Hobujaama 4, 15068 Tallinn);

-

hageja

lepinguline

esindaja

Aivar

Leismann

(OÜ Kentmanni Advokaadibüroo; asukoht Kentmanni 15,

10116 Tallinn);

-

kostja Renee Elsting

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Renee Elsting’ult Nordea Bank Finland Plc kasuks 18 030,07 krooni, millest

15 000 krooni on tagastamata limiidisumma, 2 230,07 krooni intress ja 800 krooni võla

sissenõudmisega seotud kulud.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

Jätta menetluskulud Renee Elsting’u kanda.

Välja mõista Renee Elsting’ult Nordea Bank Finland Plc kasuks menetluskulud 3 950 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Nordea Bank Finland Plc (hageja) hagi Renee Elsting’u (kostja)

vastu 18 030,07 krooni väljamõistmiseks.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule

kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid

kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus

teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 03.03.2009. a. Samas ei ole kostja määratud

tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

04.05.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude

väljamõistmiseks kostjalt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

topeltneto krediitkaardi taotlusega (tl 6), kostja kontoväljavõttega (tl 7-10) ja topeltneto

krediitkaardi tingimustega (tl 11).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja

§ 108 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Nordea Bank Finland Plc hagi Renee Elsting’u vastu

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18 030,07 krooni (15 000 krooni limiidisumma, 2 230,07

krooni intressi ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu katteks).

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja hageja esindaja õigusabi

kulu 2 950 krooni, kokku seega 3 950 krooni.

TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja selle lisast 1, mistõttu tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõistab 1 000 krooni.

TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt Vabariigi

Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega

tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 50 000

krooni puhul 25 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 15 800 krooni. Lepingulise esindaja

õigusabi kuluks on märgitud 2 950 krooni. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusabi kulu

nimetatud summas vastavuses asja menetluseks kulutatud aja ning asja keerukuse astmega ja

seetõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu suurust põhjendatuks.

Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja

taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 3 950 krooni (1 000 + 2 950).

TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik