2-08-59989/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-08-59987

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06. 2009. a, Jõgeva Kohtumaja ; Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-08-59989 Tsiviilasi Kxxxx Sxxxxxxxhagi Mxxxxx Sxxxxxx vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatise tasumiseks Nõude hind Lahutus:hinnata hagi, elatis: 24057.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Kxxxx Sxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja Mxxxxx Sxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 18.05.2009.a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada Kxxxx Sxxxxxx ja Mxxxxx Sxxxxxxxabielu, mis on registreeritud 30.05.1992.a Jõgeva Rajooni Perekonnaseisuametis, abieluakt 73

3. Määrata Kxxxx Sxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) elukohaks hageja Kxxxx Sxxxxxx elukoht.

4. Mõista Mxxxxx Sxxxxxxxx Kxxxx Sxxxxxx kasuks välja elatis KxxxxxSxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2673.- (kaks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) krooni kuus alates 01.01.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohtukulude jaotus Jagada hageja ja kostja menetluskulud järgmiselt: Kxxxx Sxxxxxx kanda 1/3 kõigist menetluskuludest; Mxxxxx Sxxxxxx kanda 2/3 kõigust menetluskuludest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada enda ja kostja vaheline abielu, määrata kindlaks lapse elukoht ja mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on poolte abielu registreeritud 30.05.1992.a Jõgeval. Hageja soovis abielu lahutada, sest kostja on elama ja tööle asunud Soome Vabariiki 2006.a lõpus. Pooltel on ühine laps, xxxxxxxxxx.a sündinud Kxxxx Sxxxxx, kes elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja palus määrata lapse elukohaks enda elukoha ja mõista kostjalt välja elatise minimaalmääras 2175 krooni, millele lisada tulumaks, kokku 2673 krooni alates 01.01.2008.a kuni hagi esitamiseni ning alates hagi esitamisest 3500 krooni, millele lisandub tulumaks, kokku 4235 krooni. Nõuet põhjendas hageja asjaoluga, et lapse ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 6000 krooni. Hageja sissetulek on 7000 krooni, kostja on aga saanud Soome Vabariigis lasterahasid, mis ei ole lapseni jõudnud. Hageja kohtuistungil vähendas nõuet ja palus ka alates hagi esitamisest välja mõista elatise miinimummääras, millele lisada tulumaks.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikult kohtule seisukohti ei esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud.

Lähtudes asjaolust, et abieluasjas ei ole vastavalt TsMS § 413 lg 4 võimalik teha tagaseljaotsust, teeb kohus asjas sisulise otsuse.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et esitatud nõuded tuleb rahuldada.

Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja teatas, et poolte kooelu on lõppenud seoses kostja elama ja tööle asumisega Soome. Kostjal on elukoht registreeritud Soome Vabariigis. Vaatamata menetluse pikale kestusele (üle kuue kuu) ei esitanud kostja lahutusele ühtegi vastuväidet. Kuna poolte kooselu on lõppenud ja neil puudub tahe seda jätkata, tuleb abielu lahutada.

Pooltel on ühine laps Kxxxx Sxxxxxx kes elab hagejaga. PrkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kuna kostja elab perest lahus, laps elab koos hagejaga ning kostjal vastuväiteid sellele ei olnud, tuleb Kxxxx Sxxxxxxxelukohaks määrata hageja elukoht.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja ei ole alates 2008.a algusest lapse ülalpidamises osalenud ja laps on olnud täielikult hageja ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajadused on hageja nimetanud hagiavalduses ning need on kohtu hinnangul mõistlikud. Lapsele on vajalik igapäevane turvalisus ja toimetulek, mis eeldab

toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, kooliks vajalike asjade olemasolu. Samuti tuleb võimalusel tagada lapsele vajalik areng hobidega tegelemise näol. Hageja vähendas elatise nõuet kohtuistungil arvestusega, et kostja sissetulekud võivad raske majandusolukorra tõttu olla vähenenud ning seetõttu tuleb püüda vähendada ka lapse kulutusi. PrkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Alates 01.01.2008.a on kuupalaga alammääraks kehtestatud 4350 krooni (Vabariigi Valituse määrus nr 254). Elatise minimaalmääraks on käesoleval ajal 2175 krooni, millele lisandub tulumaks, sest hagejal on tulumaksuseaduse alusel kohustus tasuda elatiselt tulumaksu.

PrkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega tuleb elatis miinimumsuuruses välja mõista alates 01.01.2008.a.

Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 164 lg 1 tulenevalt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagis oli esitatud mitu nõuet, millest elatise puhul jääksid menetluskulud kostja kanda ning lahutuse puhul tuleb kulud jätta kummagi poole kanda, tuleb menetluskulud tervikuna jagada poolte vahel järgmiselt: 1/3 kõigist menetluskuludest jätta hageja kanda ja 2/3 kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg

2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik