2-09-6454/4 · 2-09-6454/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-09-6454

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-6454 Tsiviilasi Txxxx Lxxxxxx hagi Axxxx Sxxxxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Hagi hind 23 850 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxxx Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Axxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Meneteluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Mõista välja Axxxx Sxxxxxxxxx Txxxx Lxxxxxx kasuks laps Oxxxxx Sxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2650 (kaks tuhat kuussada viiskümmend) krooni kuus alates 17.02.2009. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik Txxxx Lxxxxxx esitas 17.02.2009. a kohtule hagiavalduse Axxxx Sxxxxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Oxxxxx Sxxxxxx, kes on hageja ülalpidamisel. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust ebakorrapäraselt. Hagejal pole võimalik sellega toime tulla. Hageja sissetulek on 6500 krooni (bruto) kuus. Tema ülalpidamisel on kokku kaks last, teine õpib Tartu Maaülikoolis. Laps Oxxxxx Sxxxxxx õpib Tartu Kutsehariduskeskuses ja elab nädala sees Tartus üüripinnal. Lapse vajadused ühes kuus kokku on 7900 krooni, millest 2500 krooni eluasemekulud, 2000 krooni toit, 500 krooni transport, 300 krooni sidekulud, 300 krooni kulud tervishoiule, 300 krooni kulud hügieenitarvetele ja 1000 krooni lapse koolikohustuse täitmiseks. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 5000 krooni kuus.

2 Axxxx Sxxxxxx teatas 17.03.2009. a kirjalikus vastuses, et ta hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on ta lapsi kuni käesoleva aasta alguseni igakuiselt rahaliselt toetanud. Selle aasta alguses kaotas kostja töö ning seetõttu pole olnud võimalik lapsi toetada. Kui oleks võimalik, siis toetaks kostja lapsi ka kohtuväliselt. Kostja teatas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Hageja esitas 14.04.2009. a kohtule hagi täpsustuse. Hageja täpsustas oma sissetulekuid ja kulutusi lapsele. Hageja teatel on tema sissetulekuks igakuine palk ja peretoetus 300 krooni kuus. Kulud laps Oxxxxx Sxxxxxxxxx on 5285 krooni kuus. Kulud on vähenenud, kuna üürileping lapse üüripinna kasutamiseks on lõpetatud. Lisandunud on transpordikulu lapse igapäevaseks kooliskäimiseks. Kulud laps Oxxxxx Sxxxxxxx ülalpidamiseks ühes kuus on alljärgnevad: igapäevane kooliskäik (bussipiletid) 1700 krooni, telefoniarve 135 krooni, ravimid 150 krooni, riided-jalanõud 1000 krooni, arvuti järelmaks 450 krooni, õppevahendid 200 krooni, kulud toidule 1500 krooni. Lisaks on hageja ülalpidamisel teine laps Lxxxx Sxxxxxx, kellele igakuised vajaminevad kulud on 6685 krooni. Hagejal endal tuleb maksta autoliisingut 1500 krooni kuus, kommunaalmaksed (elekter, küte) 1000 krooni kuus ja üürikorteri võlg 10 000 krooni. Hageja teatas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.

12.05.2009. a määrusega otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses poolte nõusolekul vastavalt TsMS §-ile 403. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate avalduste, dokumentide ja lõplike seisukohtade esitamiseks. Pooled määratud tähtajaks midagi täiendavat kohtule ei esitanud.

Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt.

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtade ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et pooltel on ühine alaealine laps Oxxxxx Sxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a (t lk 7). Lisaks on pooltel veel ühine laps xxxxx Sxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a., kes on täisealine. Mõlemad lapsed elavad hageja juures ja tema ülalpidamisel. Oxxxxx Sxxxxxx õpib Tartu Kutsehariduskeskuses, Lxxxx Sxxxxxx õpib Tartu Maaülikoolis. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis laps Oxxxxx Sxxxxxxx ülalpidamiseks 5000 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja väitel on ta lapsi toetanud kuni 2008. a lõpuni. 2009. a alguses kaotas kostja töö ja seetõttu pole tal sellest ajast alates võimalik elatist maksta. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist ja temalt elatise väljamõistamata jätmist. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja selliste asjaolude esinemist ei ole tõendanud. Asjaolu, et tal ei ole hetkel tööd ei ole PkS § 61 lg 6 järgi aluseks elatise väljamõistmata jätmisel või selle vähendamisel allapoole seadusega ettenähtud miinimumi. Käeoleval juhul kohus leiab, et kostja ei ole piisavalt täitnud oma kohustust, milleks on teha kõik, et pidada normaalselt ülal oma last. Kohus leiab, et vanemaga mitte koos elav laps ei pea kannatama seetõttu, et kostja on jäänud mingil põhjusel töötuks.

3 Töötus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et jätta elatis kostjalt välja mõistmata. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa, millest pool jääb kummagi vanema kanda. PkS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on märkinud laps Oxxxxx Sxxxxxxx vajadusteks ühes kuus 5285 krooni ning on esitanud kulude koosseisu, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et esitatud kulud on mõistlikud ja vajalikud, kuna laps käib koolis Tartus. Hageja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 6400 krooni kuus ja riiklik peretoetus 300 krooni kuus, kokku sissetulekud 6700 krooni. Lisaks Oxxxxx Sxxxxxxxxx on hageja ülalpidamisel täisealine kooliskäiv poeg Lxxxx Sxxxxxx, kes on külla täisealine, kuid kellel omal sissetulek puudub. Kostja väitel ei ole tal hetkel tööd ja sissetulek puudub ja kohtul puuduvad andmed kostjal sissetuleku kohta. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Selle põhjal hindab kohus poolte varalise seisundi ligikaudu võrdseks. Kuna poolte varaline olukord on võrdne, siis ei ole põhjendatud jätta kostja kanda suurem osa Oxxxxx Sxxxxxxx ülalpidamiskuludest. Pooltel tuleks kulud kanda võrdsetes osades. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise poeg Oxxxxx Sxxxxxxx ülalpidamiseks 2650 krooni kuus, mis on ligikaudselt pool hageja poolt märgitud lapse kuludest. Lähtudes PkS § 70 lg-st 1 mõistab kohus elatise kostjalt välja alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik