2-09-2933/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-2933

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juunil 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-2933 Tsiviilasi, hageja nõue S M hagi I B`i vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind 34 792 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S M (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, aadress: xxx; epost: iringromtsev@hot.ee) Kostja: I B (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Paul Paas (TÜ Soter, aadress: xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada S M hagi osaliselt. 2. Lugeda tuvastatuks, et P M (sündinud xxx.a, isikukood: xxx, sünniakt nr xx koostatud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Sillamäe talituses) põlvneb I B`ist (isikukood: xxx). 3. Välja mõista kostjalt I B`ilt hageja S M kasuks elatis alaealise lapse P M`i, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks alates 01.02.2008.a igakuise elatusrahana summas 1 088 (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa) krooni kuni lapse P M`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 23.08.2017.a. 4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-2933 kannab 75 % ulatuses kostja I B ja 25 % ulatuses hageja S M. 5. Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

2-09-2933

2 sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse sisu

S M (edaspidi hageja) on 26.01.2009.a esitanud I B`i (edaspidi kostja) vastu hagi lapse põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise nõudes. Hagi põhjenduste kohaselt pooled ei olnud omavahel abielus, vaid alates 1996.aastast kuni 1999.aasta detsembri lõpuni elasid vabaabielus. Poolte kooselust 23.08.1999.a sündis poeg P M. Kostja tunnistas, et P M on tema poeg, aga loobus ilmuma perekonnaseisuameti ja registreerida end P M`i sünnitunnistuses isana. Kuna pooled ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist kostjast ei ole võimalik kindlaks teha kostja takistuse tõttu, on hageja sunnitud poja kostjast põlvnemist tuvastada kohtus.

Hageja elab koos pojaga aadressil xxx ja lapse eest hoolitsemine lasub hagejal. Oma lapse ülalpidamiskohustust kostja ei täida üldse ja keeldub maksmast lapsele ülalpidamisraha. Alates 09.10.2002.a on hageja Virumaa Pensioniametis arvel ja saab käesoleval ajal pensioni summas 2 555 krooni. Lapse P M`i eest saab hageja saab toetust 900 krooni kuus. Kuna P M on haige saab hageja lisaks 1 080 krooni puudega lapse eest toetust. Hageja andmetel 2008.aastal oli kostjal sissetulek umbes 8 000 krooni kuus. Täpsed andmed kostja tuludest on hagejale teadmata. Arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi hageja leiab, et kostja on võimeline maksma pojale P M`ile elatisraha summas 2 175 krooni kuus, s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja palub tuvastada, et poeg P M, sünd. 23.08.1999.a, põlvneb kostja I B`ist ning välja mõista kostjalt poja P M`i ülalpidamiseks hageja kasuks 2 175 krooni alates 01.02.2008.a igakuiselt kuni lapse täisealisuseni või poolte varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kohtule 08.04.2009.a esitatud vastuses kostja I B tunnistas hagi osaliselt, s.t. kostja tunnistas põlvnemise nõuet, kuid vaidleb vastu elatise nõudele osaliselt.

Kostja ei nõustu hageja taotlusega välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis poeg P M`i ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus. Kostja on 04.11.2005.a sõlminud abielu Olga Zrelova`ga ja 06.05.2006.a sündis neil tütar Maia Bõlšakova. Alates 12.01.2009.a on kostja võetud töötuna arvele. Perioodiks 19.01.2009.a – 28.04.2009.a on kostjale määratud hüvitis 94,24 krooni kalendripäevas, mis teeb 2 827,20 krooni kuus. Perioodiks 29.04.2009.a – 15.10.2009.a on kostjale määratud hüvitis 75,39 krooni kalendripäevas, mis teeb 2 261,70 krooni kuus. Kostja abikaasa Olga Bõlšakova asub lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on peretoetus summas 1 500 krooni (01.02.2008.a kuni 31.05.2009.a). Seega kostja perekonna sissetulekuks praegu on 4 327,20 (2 827,20 + 1 500) krooni kuus, mis moodustab kostja ühe perekonnaliikme kohta 1 442,40 (4 327,20 / 3) krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja sissetulekuks pension 2 555 krooni ja toetused lapsele 900 krooni, millele lisandub lapsele määratud lisatoetus 1 080 krooni. Seega hageja perekonna sissetulekuks kuus on 4 535 krooni, mis moodustab hageja ühe perekonnaliikme kohta 2 267,50 (4 535 / 2)krooni kuus.

Kostja on seisukohal, et kujunenud olukorras peaks kostja pöörduma kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuste vormistamiseks. Alates 12.01.2009.a on kostja töötu ja ei tea, millal avaneb võimalus tööd saada. On üldteada asjaolu, et praeguse üleüldise majandustegevuse languse ajal ei

2-09-2933

3 toimu uute töökohtade loomine vaid töökohti kogu aeg vähendatakse. Kostjal endal puuduvad vahendid iseseisva äri algatamiseks. Töökoha leidmisel asub kostja iseseisvalt lapse ülalpidamiseks elatisraha maksma. Käesolevas asjas elatise väljamõistmine kostjalt ei lahenda laste ülalpidamiseks minevate vahendite laekumise küsimust, sest kostja on töötu ja tal puudub igasugune vara. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja arvamus

Hageja poolt 27.04.2009.a arvamuse kohaselt arvestades kokku hageja sissetuleku ja lapsetoetused, ning välja arvestades hageja perekonna sissetuleku ühe pereliikme kohta, kostja unustas arvestada seda, et mõlemad, nii hageja kui tema poeg, on invaliidid. See tähendab seda, et hageja ja lapse sissetulekud kuluvad mitte ainult elamiseks vajalike vajaduste rahuldamiseks, vaid väga suures määras tervisega seotud kulutuste katmiseks. Hagejal on vajalik üks kord kuus sõita Tartusse uuringutele, mis tekitab lisakulutusi transpordile. Lapsel on tuvastatud keskmine puue. Lapsel on bronhiaalne astma ja pollinoos, aastaringselt peab ta võtma rohtu astma ja allergia vastu. Kaks korda aastat peab laps sõitma Tartu kontrollile. Lapsele määratud lisatoetus summas 1 080 krooni kulub täielikult lapse ravimitele ja transpordile. Seega nimetatud toetusi ei saa arvestada hageja ja lapse sissetulekute arvestamisel tarbimiskuludeks – toidule, riietusele, jalanõudele jne. Hageja lisab ravimite arved, mis olid välja kirjutatud lapsele lähimaks ajaks. See ei ole täielik ravimite nimekiri, kuna osa ravimitest on hageja juba välja ostnud. Kuna lapsel on bronhiaalne astma, talle on soovitatud käia basseinis. Basseini aastamakse on 600 krooni kuus, s.t. 50 krooni kuus.

Hageja leiab, et puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud alammäära. Hagejal on tuvastatud 70% töövõimekaotus, mis olulisel määral raskendab tema tööleasumist. Vaatamata sellele, et hageja täidab oma poja Paveli ülalpidamiskohustusi. Kostja on noor ja terve meesterahvas, ning peab otsima sissetulekuallikaid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat perekonnaseaduse § 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. 06.05.2009.a kostja teine laps sai 3-aastaseks ning kostja abikaasal on võimalus tööle asuda.

Lähtudes ülaltoodust jääb hageja oma nõuete juurde ning palub rahuldada hagi täies ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi lapse põlvnemise osas kuulub rahuldamisele ning hageja elatise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt summas 1 088 krooni kuus alates 01.02.2008.a, ning seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest.

Hageja palub tuvastada kohtul, et tema laps P M põlvneb I B`ist.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõendatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut. PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

P M sünnitunnistusega on tõendatud, et ta sündis xxx.a. (t.l. 7). Pooled ei vaidle, et lapse sünniakti ei ole lapse isana kostjat märgitud. Lapse sünnitunnistuse kohaselt on näha, et sünniakti on lapse isa nimi märgitud lapse ema sõnade järgi (t.l. 7).

2-09-2933

4

Hageja väitel põlvneb tema alaealine poeg P M kostjast. Laps on sündinud poolte kooselust, mis kestis aastatel 1996 kuni 1999. Kohtule esitatud vastuses I B tunnistas kohtule, et 23.08.1999.a sündinud P M põlvneb temast. Seega pooled ei vaidle, et P M põlvneb isast I B`ist ja hageja nõue kostja vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostja tuleb kanda isana lapse sünniakti.

Vastavalt PkS §-le 42 lg 3 põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tema kasuks lapse P M`i ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni alates 01.02.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus eelnevalt tuvastas, et lapse P M`i isa on I B. Pooled ei vaidle, et laps elab emaga (t.l. 9 ka rahvastikuregistriandmetest on näha, et laps ja ema elavad samal aadressil) ja on ema ülalpidamisel. Vaidlust ei ole, et I B lapse P M`i suhtes ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täitnud ei ole. Kostja vastuse kohaselt ei ole tal võimalik lapse ülalpidamiseks maksta 2 175 krooni kuus põhjusel, et kostjal on teine laps ja tema perekonna sissetulekuks praegu on 4 327,20 krooni kuus, mis moodustab kostja ühe perekonnaliikme kohta 1 442,40 krooni.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja on hagi elatise välja mõistmiseks esitanud seoses asjaoluga, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele (t.l. 54-57), kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Pooled ei vaidle, et laps P M on arstliku ekspertiisi otsuse nr xxx 14. juulist 2008.a. märatud keskmine puue (t.l. 10-11)

Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teisi lapsi vähem kindlustatuks. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks pojale P M`ile on kostjal veel üks laps – tütar Maia

2-09-2933

5 Bolšakova.

Kohus tuvastas, et hageja on arstliku ekspertiisi otsuse nr 358882 17. juulist 2007.a. alusel töövõimetu 70 % (t.l. 12). Hageja sissetulekuks igakuuliselt on töövõimetuspension 2 555 krooni ja sotsiaaltoetus 300 krooni, peretoetus 600 krooni ja puudega lapse toetus 1 080 krooni (t.l. 8). Kohus ei arvesta tõendina hageja pensionitunnistust, kust on näha hagejale töövõimetuspension 2002-2003.a. eest. sest seda ajavahemikku elatise nõudes alates 2008.a. kohtul pole tarvis hinnata hageja varandusliku olukorra kindlakstegemiseks.

Maksuja tolliameti teatis kohaselt oli kostja sissetulek perioodil 01.04.2008 kuni 31.03.2009.a. 78 785 krooni (t.l. 45). Kohus tuvastas, et alates 12.01.2009.a on kostja võetud töötuna arvele (t.l. 36). Perioodiks 19.01.2009.a – 28.04.2009.a on kostjale määratud hüvitis 94,24 krooni kalendripäevas, mis teeb 2 827,20 krooni kuus, perioodiks 29.04.2009.a – 15.10.2009.a on kostjale määratud hüvitis 75,39 krooni kalendripäevas, mis teeb 2 261,70 krooni kuus (t.l. 34). Vaidlust ei ole, et kostja abielust Maia Bolšakovaga (t.l. 40) on sündinud kostjal 06.05.2006.a.teine laps Maia Bolšakova (t.l. 39). Seega on tõendatud, et kostjal hagi lahendamise ajal puudub töötasu ja tema sissetulekuks on vaid töötuskindlustushüvitis. Kohus ei arvesta tõendina kostja abikaasale Olga Bolšakovile makstava peretoetuse kohta, sest kostja abikaasal ei ole hageja ja kostja lapse ülalpidamiskohustust.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Seega peab kostja tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse õigus eluks vajalikele vahenditele. Kuid kohus ei pea võimalikuks välja mõista kostjalt elatist hageja nõutud summas võttes arvesse kostja teist last Maia Bolšakovat. Kohtu arvates iseenesest töötuks olemise fakt tõepoolest ei vabasta isikut lapse ülalpidamiskohustusest, samas kohus võtab siiski arvesse, et kostja puudub hetkel töötasu, aga tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on töövõimeline, aga hetkel töötu ja võttes arvesse kostjal ka teise lapse ülalpidamiskohustust leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis poeg P ülalpidamiseks 1088 krooni. Selline summa 1088 krooni on kostjal võimalik tasuda P ülalpidamiseks töötuskindlustushüvitisest ja sellise elatise väljamõistmisel, ei osutu kostja tütar Maia Bolšakova vähem kindlustatuks kui elatist saav poeg P M. Kohus leiab, et kostja on võimeline hagejale tasuma poja P M`i ülalpidamiseks 1 088 krooni kuus.

Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada seega osaliselt ning välja mõista kostjalt I B`ilt hageja S M kasuks elatis alaealise lapse P M`i, sünd. 23.08.1999.a, ülalpidamiseks alates 01.02.2008.a (PkS § 70 l 2 alusel) igakuise elatusrahana summas 1 088 krooni kuni lapse P M`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 23.08.2017.a.

Kohus selgitab, et kui kostja varaline olukord muutub on hageja õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks.

Kohus ei anna hinnangut poolte väidetele kõikvõimalike sotsiaaltoetuste taotlemiseks, sest isiku võimalus saada sotsiaaltoetust ei oma tähtust lapse üalalpidamiskohustuse täitmisel.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123, mille järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 25 000 krooni. Seega eeldatakse lapse põlvnemise tuvastamise nõude puhul, et hagihind 25 000 krooni. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte

2-09-2933

6 suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Võttes arvesse seda, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 2 175 krooni kuus, kohus rahuldab elatise nõude summas 1 088 krooni, hageja on elatise nõudes riigilõivu tasust vabastatud, seega on elatise nõude hinnaks 9 792 krooni. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 34 792 (9 792 + 25 000) krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis leiab kohus, et menetluskulud 75 % ulatuses antud tsiviilasjas peab kandma kostja I B ja 25 % ulatuses hageja S M.

Kohus selgitab pooltele et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov