2-08-59204/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated15. septembril 2008.a esitatud hagiavalduses palus hageja jagada poolte ühisvara, jättes kostja omandisse korteriomandi, asukohaga Ida-Virumaa, xxx määrata hagejale väljamakstava hüvitise suuruseks 125 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Viru Maakohtu 13.10.2008.a kohtmäärusega rahuldati hageja riigi menetlusabi andmise taotlus ning hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest.
Legislator headnote
AI generated2-08-59204/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagimaterjalid ja kohtuteade on 09.01.2009.a kostjale isiklikult kätte toimetatud, kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-08-59204
1 (4)
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/
Kohtuasja number
2-08-59204
Otsuse kuupäev
Jõhvi, 01. juuni 2009.a kl 16.00
Kohus Viru Maakohus
Kohtunik
Ifret Mamedguseinov
Kohtuasi
I. S. hagi V. T.vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagihind 50 000 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
19. mai 2009.a
Istungil osalenud isikud Hageja I. S.; Kostja V. T..
Resolutsioon
1. Hagi rahuldada.
2. Jagada poolte abielu kestel omandatud ühisvara, jättes kostja V.T. (isikukood xxx) ainuomandisse: 1) korteriomandi asukohaga xx kinnistusregistriosa nr xxx) turuväärtusega 90 000 krooni; 2) sõiduauto O.O. xxx, reg. nr. xxx, väljalase 1992.a, turuväärtusega 15 000 krooni.
3. Välja mõista V. T. (isikukood xxx, elukoht xxx) I. S. (isikukood xxx elukoht xx) kasuks rahaline hüvitis ühisvara eest summas 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni.
4. Välja mõista V. T. riigituludesse riigilõiv ühisvara jagamise eest 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx AS-is Swedbank viitenumberxx 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorralduse selgituse lahtrisse märkida tsiviilasja nr 2-08-59204. Riigilõivu kohtu määratud tähtaja jooksul tasumata jätmisel lisanduvad riigilõivule kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulud.
5. Jätta kummagi poole muud menetluskulud tema enda kanda.
6. Kohtuotsus ühisvara jagamise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
2-08-59204
2 (4)
7. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks ja pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigituludesse riigilõivu väljamõistmise osas täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu)
30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
1. 15. septembril 2008.a esitatud hagiavalduses palus hageja jagada poolte ühisvara, jättes kostja omandisse korteriomandi, asukohaga Ida-Virumaa, xxx määrata hagejale väljamakstava hüvitise suuruseks 125 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Viru Maakohtu 13.10.2008.a kohtmäärusega rahuldati hageja riigi menetlusabi andmise taotlus ning hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest.
KOSTJA VASTUS
3. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagimaterjalid ja kohtuteade on 09.01.2009.a kostjale isiklikult kätte toimetatud, kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust.
MENETLUSE KÄIK
4. 16. märtsil 2009.a toimunud kohtuistungil eitas hageja taotluse korteriomandi turuväärtuse tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks. Kostja nõustus ekspertiisi määramisega.
5. Viru Maakohtu 05.05.2009.a kohtumäärusega määrati korteriomandi xxx, turuväärtuse tuvastamiseks hindamisekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati Ober Haus Kinnisvarafirma Jõhvi kontori hindaja M. P.
6. 11. mail 2009.a esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
KOHTUISTUNG
7. 19. mai 2009.a toimunud kohtuistungil esitas hageja avalduse haginõude muutmiseks, milles palus jätta kogu vara kostja omandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis
50 000 krooni. Ekspertiisi kulude kostjalt väljamõistmist hageja ei soovinud.
8. Kostja loobus riigi õigusabi taotlusest. Kostja nõustus sellega, et korteriomand xxx jäävad tema omandisse ja nõustus tasuma hagejale rahalist hüvitist summas 50 000 krooni. Kostja ei nõustunud riigituludesse riigilõivu tasumisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2-08-59204
3 (4)
10. Poolte abielu registreeriti 18.12.1992.a ja lahutati 28.06.2007.a (tl 5, 6). Viru Maakohtu kinnistusosakonna 06.05.2009.a tõendi kohaselt xxx.a kanti hageja korteriomandi xxx, omanikuna
kinnistusraamatu
kinnistusregistriossa nr xxx (tl 111). Sõiduki registreerimistunnistuse järgi xxxa omandas kostja sõiduki xxx (tl 9).
11. Perekonnaseaduse (PkS) §14 lg1 alusel abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kuna korteriomand ja sõiduk omandati abielu kestel, siis on tegemist poolte ühisvaraga. PkS §19 lg tulenevalt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis tõendiks võib olla muu hulgas ka eksperdiarvamus. Ober Haus Kinnisvarafirma 12.05.2009.a eksperthinnangu kohaselt korteriomandi xxx linn, turuväärtuseks on 145 000 krooni. Korteriomandi kiirmüügihind on 60% turuväärtusest, s.o kuni 90 000 krooni (tl 99-114). Poolte seletuste kohaselt on sõiduki turuväärtuseks 15 000 krooni. Seega on nende vara koguväärtuseks 105 000 krooni. Kostja seletuste kohaselt temal on täitmata abielu kestel võetud kohustus, s.o tagastamata Ego kaardi jääk 5 000 krooni. Hageja on nõustunud selle summa ühisvara väärtusest mahaarvamisega (tl 118, 121). Seega, pärast abielu kestel võetud kohustuse mahaarvamist jääb poolte ühisvara vääruseks 100 000 krooni (105 000 – 5 000).
13. 19. mai 2009.a esitatud hagitäpsustuses hageja palus jätta kostja omandisse korteriomandi xxx ja sõiduauto ning välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis summas 50 000 krooni, millega kostja nõustus. TsMS §440 lg1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. TsMS §444 lg4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kostja on nõustunud hagiga hageja poolt nõutud viisil ühisvara jagamisega ja arvestades, et kostja elab abielu kestel omandatud korteris, tuleb hagi rahuldada. Menetluskulud
14. Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. TsMS §139 lg2 p1 riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. TsMS §122 lg2 alusel hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) §56 lg1 kuni 01.01.2009.a kehtinud redaktsiooni alusel tuli nõudelt 50 000 krooni tasuda riigituludesse riigilõiv 2 750 krooni.
15. TsMS §162 lg1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §179 lg1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna Viru Maakohtu 13.10.2008.a kohtumäärusega vabastati hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ja hagi rahuldatakse 50 000 krooni hüvitise ulatuses, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv 2 750 krooni.
2-08-59204
4 (4)
16. Hageja on tasunud hindamisekspertiisi tasu, mille kostjalt väljamõistmist ta ei soovi. Poolte seletuste kohaselt teisi menetluskulusid neil tekkinud ei ole. Menetluskulude osas tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
17. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik