2-09-11792/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-11792

Tsiviilasi P H hagi A H vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 39 150.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja P H, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx x-xx; kostja A H, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx xx-xx

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista A H elatis igakuiselt alates 19.03.2009 4350.- krooni P H kasuks kuni tütre J, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi 2175.- krooni kuni poja A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta A H kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte abielust on sündinud kaks last: tütar J xx.xx.xxxx ja poeg A xx.xx.xxxx. Kooselu lõppes 2007.a. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Kostja on lapsi toetanud, kuid on teinud seda ebaregulaarselt. Hageja soovib lastele stabiilset ja normaalset elu. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kuludeks, koolitamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr kuus ühe lapse kohta.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 18.05.2009. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Sünnitunnistusega xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et J H sündis xx.xx.xxxx ning tema isa on A H.

Sünnitunnistusega xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et A H sündis xx.xx.xxxx ning tema isa on A H.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, arvestades laste vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr kuus ühe lapse kohta hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on 2008.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama laste peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu ja et tal puudub sissetulek. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: