3-08-1649/34 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1649

Haldusasi

OÜ GHSS Kinnisvara kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 30.05.2008 maksuotsuse nr 12-

5/502 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – OÜ GHSS Kinnisvara, esindaja Diana

Tooming

Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tolli-

keskus, esindaja Sven Veltmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.11.2008 otsus

Menetluse alus ringkonnakoh-

tus

OÜ GHSS Kinnisvara apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 26.11.2008 otsus muutmata OÜ GHSS Kinnisvara apellat-

sioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata

kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59

lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 30.05.2008 maksuotsusega

nr 12-5/502 määrati OÜ-le GHSS Kinnisvara täiendavalt käibemaksu kokku summas 580 751

krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 351 709 krooni, töötasudelt

arvestatud sotsiaalmaksu 256 638 krooni ja kinnipeetavat tulumaksu 172 067 krooni ning vähen-

dati maksuvaba käivet kokku 824 878 krooni võrra. Maksuotsust põhjendati järgmiselt:

3-08-1649

2(16)

1) OÜ GHSS Kinnisvara on jätnud deklareerimata 18%-lise käibemaksuga maksustatava käi-

bena Xxx xx xx korterite nr 1 ja 4 müügi ning sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu 344 075

krooni. Kuigi seaduse kohaselt on tegemist maksuvaba käibega, on OÜ-l GHSS Kinnisvara käi-

bemaksuseaduse (KMS) § 38 lg 1 teisest lausest tulenevalt kohustus käibemaks tasuda, sest ni-

metatud korterite müügilepingutest nähtuvalt sisaldas korterite müügihind ka käibemaksu. 18%-

lise käibemaksuga maksustatavaks käibeks oli ka OÜ GHSS Kinnisvara poolt sõiduauto rendile-

andmine, millelt tulnuks deklareerida ja tasuda käibemaksu 3450 krooni. Xxx xx xx elamus asu-

vate korterite puhul ei ole OÜ GHSS Kinnisvara osutanud kortereid ostnud isikutele eraldi reno-

veerimisteenuseid, mistõttu tuli vähendada OÜ GHSS Kinnisvara poolt deklareeritud maksusta-

tavat käivet eelnimetatud elamus väidetavalt teostatud renoveerimisteenuste maksumuse ehk

251 500 krooni võrra. Kuivõrd Xxx xx xx ülejäänud korterite (v.a korterid nr 1 ja 4) müük kuju-

tab endast maksuvaba käivet, siis on ka Xxx xx xx renoveerimise ja ülalpidamisega seotud kulud

sellised, mida ei ole tehtud maksustatava käibe tarbeks ning OÜ GHSS Kinnisvara puudus õigus

neilt kuludelt tasutud käibemaksu (368 796 + 27 223 krooni) sisendkäibemaksuna maha arvami-

seks. OÜ GHSS Kinnisvara on põhjendamatult arvanud sisendkäibemaksu (32 904 krooni) maha

ka erinevatelt ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning samuti 2006. a augustist novembrini tehtud

kuludelt, mille kohta ei esitatud maksuhaldurile kontrolli käigus dokumente, mille pinnalt olnuks

võimalik tuvastada, millest maha arvatud sisendkäibemaks koosnes.

2) OÜ GHSS Kinnisvara ettevõtlusega mitteseotud kuludeks tuleb lugeda 207 763,6 krooni

ulatuses tehtud kulusid, mis seondusid XXXXXXXXXXX XXX XX asuvasse elamusse soetatud

esemete ja materjalidega, samuti OÜ-le Mr Solver tehtud väljamaksed ning OÜ GHSS Kinnisva-

ra poolt 2006. a augusti- ja novembrikuu vahelisel perioodil tehtud väljamaksed. Viimased tuleb

lugeda ettevõtlusega mitteseotuks, kuna OÜ GHSS Kinnisvara ei esitanud nende väljamaksete

kontrollimist võimaldavaid dokumente. Nimetatud väljamaksed tuleb maksustada tulumaksuga.

3) OÜ GHSS Kinnisvara poolt S. S. väidetavalt laenu tagastamise käigus antud summat tuleb

käsitleda viimase palgatuluna ning maksustada üksikisiku tulu- ja sotsiaalmaksuga.

2. OÜ GHSS Kinnisvara esitas nimetatud maksuotsuse peale Maksu- ja Tolliametile (MTA)

vaide. MTA 08.08.2008 vaideotsusega nr 6-1/143-2 jäeti vaie rahuldamata ning maksumaksja

poolt esitatud XXXXXXXXXXX XXX XX ning XXXXXX XXX XX-XX kinnisasjade renti-

mist puudutavad täiendavad dokumendid arvesse võtmata.

3. OÜ GHSS Kinnisvara esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PTMK 30.05.2008 maksuot-

suse nr 12-5/502 tühistamiseks. Kaebuse ja selle täienduste põhjendused oli järgmised:

1) Maksuhaldur on alusetult jätnud arvestamata vaidemenetluses esitatud täiendavad tõendid.

Kaebaja pole jätnud nõutud dokumente esitamata tahtlikult või hooletusest, ta ei ole maksuhaldu-

ri nõudekirju kätte saanud ega teadnud dokumentide esitamise nõudest enne maksuotsuse kätte-

saamist. Maksuhalduri lihtpostiga saadetud kirjad pole kaebajani jõudnud ning ka e-kirju pole ta

kätte saanud. Kuna kaebaja teatas maksuhaldurile, et soovib saada dokumente üksnes kirjalikult,

ei saa e-kirju üldse arvestada kohase dokumendinõudena. Tõendatud ei ole maksuhalduri poolt

30.01.2008 ja 12.02.2008 korralduste saatmine kaebajale. 08.02.2008 e-kiri on võltsitud, kaebaja

ei ole seda saanud. Selles viidatud lihtkirja ei ole kaebaja samuti kätte saanud, kuna ei viibinud

Eestis, vaid Ameerika Ühendriikides. PMTK ei ole järginud MKS-s sätestatud dokumendi kätte-

toimetamise nõudeid. Kaebaja on kõik nõutud dokumendid maksuhaldurile maksumenetluses

esitanud ning andnud maksuhaldurile ka selgitusi. Vaideotsuses pole konkretiseeritud, milliseid

dokumente maksuhaldur vaide lahendamisel arvesse ei võta. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-47-

07 leidnud, et vaidemenetluses saab esitada uusi tõendeid nii haldusorgani nõudmisel kui ka isi-

ku enda initsiatiivil. Tulenevalt uurimispõhimõttest ei või haldusorgan keelduda asjakohaste

tõendite vastuvõtmisest.

3-08-1649

3(16)

2) MKS § 75 lg 1 kohaselt määrab maksuamet revisjoni ulatuse korraldusega, kuid käesolev

maksuotsus ei kattu revisjoni ulatusega ja on seetõttu täies ulatuses ebaseaduslik.

3) Kaebaja ostis Xxx xx xx kinnistu, jagas seal paiknenud hooned korteriomanditeks ning võõ-

randas need. Vastavalt ostjate soovile korterid renoveeriti. Renoveerimisteenuse eest arvete esi-

tamine pole tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil ning MKS § 84 kohaldami-

seks alus puudub. MTA käibemaksuregistrist nähtuvalt on kaebaja alates 06.04.2006 registreeri-

tud käibemaksukohuslasena ega olnud kohustatud tulenevalt KMS § 27 lg 2 p-st 3 ja KMS § 3 lg

6 p-st 2 käibedeklaratsiooni esitama. Kuna kaebaja ei olnud korterimüügi tehingute ajal kohusta-

tud esitama käibedeklaratsioone, ei pidanud ta maksma ka käibemaksu. Kohustus deklareerida ja

kohustus tasuda on sätestatud kooskohustusena. KMS § 38 lg 1 eesmärgiks on garanteerida käi-

bemaksu saamine juhul, kui väljastatakse arve sisuga dokument, näiteks ettemaksuarve. Antud

juhul ei ole märgitud ostumüügilepingusse käibemaksusummat, tegemist on üksnes deklaratiivse

sättega, et ostuhinnas sisaldub käibemaks. Silmas peeti remonditööde eest esitatud arvet ning

ühelgi juhul ei puudutanud deklaratsioon kogu müügihinda. Lepingu lisas on olemas viimistlus-

tase, samuti oli müügikuulutuses kirjas, et siseviimistluse tellimisel lisandub siseviimistluse

maksumus. Seega oli ühelt poolt tegemist korteriomandite müügiga ja teiselt poolt renoveerimis-

teenuse osutamisega vastavalt ostja soovile. Käibemaksu väljatoomist 2 korteri müügihinnas

soovisid notarid, kuna tavaliselt on korteriomandi müügi puhul tegemist uue korteriomandiga,

millele müüja peab lisama käibemaksu. Notarid soovisid sellise klausliga kaitsta ostjat hilisema

käibemaksusumma lisamise eest. Antud juhul arvestab maksuhaldur käibemaksu kogutehingult,

kuigi seda peaks arvestama (kui müük oleks käibemaksuga maksustatav) lisandunud väärtuselt

ehk soetusmaksumuse ja müügihinna vahelt.

4) Renoveerimisteenust osutati eraldi teenusena. Renoveerimistööde kohta väljastas kaebaja

arved, kus toodi välja ruutmeetri renoveerimismaksumus ja vastavalt sellele peeti ka käibemak-

suarvestust. Nõutud summad tasuti tellijate poolt. Kaebaja on renoveerimisteenuselt tasunud

käibemaksu ning kinnisvara müük on antud juhul käibemaksuvaba. Renoveerimisarvete tagantjä-

rele fabritseerimine ei ole võimalik, kuna need on tähtaegselt deklareeritud. Arve kehtivus ei

sõltu asjaolust, kas see antakse teisele poolele tähitud kirjaga, allkirja vastu, e-posti teel või an-

takse tehingut vahendanud maaklerile edasiandmiseks. Hoolimata sellest, kas ostja oli arve saa-

nud või mitte, on müüja poolt väljastatud arve kehtiv käibemaksuarvestuses. Kõige õiglasem on

arvestada renoveerimiskulu ja siseviimistlust eraldi, kuna lisaks korteriomandile renoveeriti ka

kõikidele ühiselt kuuluvaid osasid, mille läbi loodi lisaväärtus.

5) Sõiduauto BMW on välja renditud vastavalt lepingule, kus puudub nõue vahepealsete arvel-

duste tegemiseks. Seega on määratud käibemaksusumma alusetu. KMS § 29 lg 4 viimase lause

kohaselt arvatakse sõiduauto, selle tarbeks soetatud mootorkütuse ja sõiduautoga otseselt seotud

kulude sisendkäibemaks maha, sõltumata selle ettevõtluses kasutamise osatähtsusest. Arveldus

teostatakse kalendriaasta lõpus.

6) Üürnikud elasid remonditavas majas, millega seotud ebamugavuste tõttu ei kohaldatud neile

täisüürimäära. Üürileandja on kohustatud varustama üürnikke elamiskõlbliku pinnaga ning on

selge, et kui maja renoveeritakse, siis ei ole seal võimalik sees elada. Kaebajale on laekunud täp-

selt niipalju üüri, kui on kantud tema arvele. Maksuhaldur ei ole tõendanud kaebajale üürnike

poolt sularahas üüri tasumist.

7) Kaebaja kasutas Xxxxxxxxxxx xxx xx ja Xxxxxx xxx xx-xx ruume vastavalt 03.12.2006

sõlmitud üürilepingule ning neile tehtud kulutused on üürileandjaga kooskõlastatud. Kaebajal oli

õigus neilt kulutustelt sisendkäibemaksu maha arvata, kuna kulutused olid tehtud renditavasse

ruumi. Tehtud kulutused olid kooskõlas tulumaksuseaduse (TuMS) § 32 lg-tega 1 ja 2. Parendu-

sed olid seotud ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg-ga 1, kuna kaebajal oli

3-08-1649

4(16)

plaanis uued töötajad palgata ja investeeringud tehti tulevikku silmas pidades. Kaebajal tuli tasu-

da Xxxxxxxxxxx xxx xx rentimiselt tasu 20 600 krooni kuus ja vastavalt lepingule kuulus tasu

kogusummana tasumisele hiljemalt rendiperioodi lõppedes. Tehtud parendused kuulusid tasaar-

vestamisele rendi ja kõrvalkuludega. Üürileping Xxxxxx xxx xx-xx korteriomandi osas kehtis

kuni 03.12.2007 ja Xxxxxxxxxxx xxx xx osas kuni mai lõpuni 2008. Seega kuulus tasumisele

üür 367 200 krooni, millele lisandusid kõrvalkulud. Maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud,

et ettevõtlusega mitteseotud kulud on summaliselt 215 711 krooni, mis on väiksem kui üürikulu.

Xxxxxxxxxxx xxx xx jaoks ostetud materjalid ja asjad olid ostetud ettevõtluse tarvis, kuna kin-

nistut üüriti ärilisel eesmärgil. Maksuhaldur on jätnud põhjendamata, mille tõttu ta leiab, et üüri-

leping ei kehti ja kaebaja ei kasutanud hoonet ettevõtluses. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-26-02

leiti, et kui kuludokumendile märgitud tehingu sisu ei võimalda teha järeldust kulutuse ettevõtlu-

sega seotuse kohta, siis peab maksumaksja esitama täiendavaid tõendeid, kusjuures tõendiks on

ka maksumaksja seletus. Maksuhaldur kaebaja vastavasisulisi suulisi ja kirjalikke seletusi arves-

tanud ei ole.

8) PMTK on käsitlenud perioodil 08.08.2006-26.03.2007 tehtud väljamakseid summas

600 955 krooni juhatuse liikme tasudena S. S., mille pealt on arvestatud tulumaks ja sotsiaal-

maks. Ühe põhjusena on välja toodud asjaolu, et S. S. ei ole alates detsembrist 2005 palgatulu

saanud. Samas nähtub S. S.i kontoväljavõttelt, et tal oli arvel SEB Ühispanga laen summas

1 624 541,67 krooni, samuti müüs ta korteriomandi aadressil XXXXX XXX X-XXX. Seega

puudus tal motiiv ja pakiline vajadus sellel perioodil palgatulu järele, kuna eluks vajalikud va-

hendid olid piisavad. Asjaolu, et kaebajal puudusid töötajad, pigem kinnitab väidet, et kontrolli-

taval perioodil palka ei makstud. Väljamaksete näol oli tegemist laenu tagasimaksetega. S. S.

tasus kaebaja laenu OÜ-le MR Solver, mis anti Xxx xx xx kinnistu ostmiseks. Seda laenu on

kaebaja osanikule jõudumööda tagastanud. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, miks ei arvestatud

kaebaja selgitust laenu tagastamise kohta või miks ei ole väljamaksed käsitletavad dividendide-

na.

9) Maksuhalduri väide, et laenulepingud on vormistatud üheaegselt, kuna need on sarnased, ei

ole põhjendatud. Tavaliselt kasutatakse ühesuguseid eelnevalt väljatöötatud vorme aastaid. Ei ole

mõeldav, et S. S. erinevate firmade juhatuse liikmena sõlmiks erinevad laenulepingud. Ta kasu-

tab sama arvutit, kontorit ja töövahendeid.

4. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

1) Kaebaja poolt esitatud täiendavad tõendid on jäetud õigesti arvestamata, sest maksumaksja

jättis maksumenetluse käigus tõendid tahtlikult esitamata. Revident on korduvalt palunud kaeba-

jalt informatsiooni (e-kirjad 04.12.2007, 17.12.2007, 03.12.2007, 15.01.2008, 22.01.2008,

08.02.2008, 18.02.2008, 04.03.2008), kuid kaebaja on vastanud maksuhalduri nõuetele vaid osa-

liselt. Olukorras, kus maksuhaldur on informatsiooni saamise eesmärgil isiku teavitamist dublee-

rinud, teavitades isikut nii e-kirja kui lihtkirja vormis, ei ole võimalik tugineda asjaolule, et isik

pole mingil põhjusel e-kirja või lihtkirja kätte saanud. E-kirjad on edastatud aadressidele

XXXX@XXXX.XX ja XXXX@XXXX.XX, mis on maksuhaldurile teadaolevad (vastavalt

maksukohustuslaste registrile ja S. S.i antud informatsioonile) kaebaja juhatuse liikme S. S.i e-

posti kontaktaadressid. Ei ole mõeldav, et normaalset majandus- ja kutsetegevust omav äriühing

annab oma äritegevust puudutavas küsimuses teadlikult kolmandatele isikutele (sh Maksu- ja

Tolliametile) välja kontaktandmed, mis ei funktsioneeri. Seetõttu on käesoleval juhul võimalik

rääkida üksnes kaebaja tahtmatusest informatsiooni anda. Kaebaja on ka kohtule esitatud doku-

mentides märkinud oma e-posti aadressiks XXXX@XXXX.XX. PMTK poolt edastatud kirjalik

teave tuleb lugeda kaebajale igal juhul kättetoimetatuks ning kaebajal ei ole võimalik tugineda

informatsiooni mittesaamisele. MKS § 56 lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse

3-08-1649

5(16)

kantud aadressil saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud 5 päeva selle saatmisest

Eesti piires.

2) Kaebaja jättis täitmata korraldused 30.01.2008 nr 12-2.1/3143 ja 12.02.2008 nr 12-2.1/4198,

millega paluti esitada täiendavat informatsiooni ja teavet (ostuarved, müügiarved, lepingud ja

käibemaksukontode väljavõtted). Kaebaja esitas kogu vastavasisulise informatsiooni alles

vaidemenetluses, kus läbi maksuotsuse motiveeringu oli maksuhalduri positsioon isikule detail-

selt teada. On ebatõenäoline, et nimetatud materjalid (laenulepingud, üürilepingud ja nende lisad

ja kassa sissetuleku orderid) eksisteerisid enne maksumenetluse lõpetamist, sest vaatamata kor-

duvatele maksuhalduri korraldustele teabe esitamiseks jättis isik korraldused täitmata. Samuti ei

ole kaebaja pidanud vajalikuks põhjendada materjalide varasemat esitamata jätmist. Riigikohtu

lahendis nr 3-3-1-47-07 on rõhutatud, et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses

edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendatavale tõenditele

üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Käesole-

val juhul ongi tegemist kohtulahendis kirjeldatud olukorraga, kus vaide esitaja on tahtlikest mak-

suhalduri korralduste täitmata jätmistest tulenevalt minetanud õiguse tugineda hilisemalt esitatud

tõenditele vaide- ja kohtumenetluses.

3) Maksuotsusest nähtub, miks maksuhaldur asus kontrolli tulemusel seisukohale, et kaebaja ei

ole osutanud renoveerimistöid müüdud korteriomandite osas eraldi teenusena. Seda seisukohta

kinnitavad nii korteriomandite müügilepingud kui ka ostjaks olnud isikud. Arveid eraldi reno-

veerimistööde eest ostjatele ei esitatud, arved kajastusid üksnes maksudeklaratsioonides. Vasta-

valt KMS § 37 lg-le 3 pole teenuse müüjal kohustust füüsilisele isikule võõrandatud kauba või

teenuse puhul arvet väljastada, kui tegemist on KMS § 16 lg-s 1 või 2 sätestatud kauba võõran-

damise või teenuse osutamisega. Asjaoluga, et väidetavalt eraldi teenusena osutatud renoveeri-

mistööde käive on deklareeritud õiges perioodis, ei ole võimalik tõendada, et tegemist on reaal-

selt ja raamatupidamises kajastatud kujul aset leidnud tehingutega. Seega on kaebaja kajastanud

käibedeklaratsioonil tehinguid, mis on tehtud maksuvaba käibe tarbeks, mistõttu puudub tal si-

sendkäibemaksu mahaarvamise õigus vastavalt KMS § 29 lg-le 1. Käesoleval juhul ei vaidlustata

asjaolu, et renoveerimistööd on aset leidnud, kuid need on sooritatud maksuvaba käibe tarbeks

(korteriomandi ostu-müügi lepingust tuleneva põhikohustuse tarbeks, olles müügitehingu lahu-

tamatuks osaks) ning seega puudub kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

4) Kogutud tõendite alusel on tekkinud isikul käibemaksu osas täiendav maksukohustus ning

kaebaja on jätnud maksukohustused õigeaegselt täitmata. Näiteks kajastab E. T. korteriomandi

müügileping fakti, et korteri ostuhinnas kajastub ka 18%-line käibemaks. Kuna isik on korterit

ostes käibemaksu tasunud, kuigi seaduse alusel peaks olema tegemist maksuvaba käibega, peab

kaebaja KMS § 38 lg 1 alusel tasuma käibemaksu riigieelarvesse. Täpselt samade tingimuste

alusel kuulub maksustamisele ka A. V. müüdud korteriomand.

5) Lisaks on kaebaja jätnud tasumata käibemaksu sõiduauto rendikäibelt. Kaebaja ei ole esita-

nud ühtegi sisulist tõendit, millele tuginedes on võimalik asuda seisukohale, et sõiduki BMW

320 rentimine toimub aastases perioodis (v.a juhatuse liikme vastavad selgitused). Kaebaja ja

OÜ Mortimeri vahel sõlmitud kasutuslepingust ei nähtu sõiduauto rendileandmise periood, kuid

lepingu kohaselt tasub OÜ Mortimeri vara kasutamise eest igakuiselt ja tasu koosneb sõiduki

liisingumaksetest ja sellele lisatud 5,25%-st. OÜ Mortimeri juhatuse liige T. L. kinnitas, et tasub

sõiduauto liisingumakseid jooksvalt. Tegu on käibega teenuse osutamisest ettevõtluse raames

vastavalt KMS § 4 lg-le 1 ning seega kuulub see maksustamisele 18% käibemaksumääraga vas-

tavalt KMS §-le 15.

6) Kaebaja on sisendkäibemaksu osas teinud mahaarvamisi kulutuselt, mis kontrolli tulemusel

leiti olevat ettevõtlusega mitteseotud. Kaebaja ei esitanud kontrolliperioodil korduvale informat-

3-08-1649

6(16)

siooni palumisele vaatamata ainsatki tõendit, mis oleks kinnitanud, et ruume asukohaga

Xxxxxxxxxxx xxx xx ja Xxxxxx xxx xx-xx kasutatakse ärilisel eesmärgil. Kui äriühing, kelle

tavapärane majandustegevus on seotud kinnisvaraarendusega, teeb kulutusi enesega seotud isiku-

te varale, esineb põhjendatud kahtlus kulutuste seotuses ettevõtlusega. Kinnistusraamatu andme-

tel on Xxxxxxxxxxx xxx xx omanikuks H-H. K. S., kes on kaebaja juhatuse liikme S. S.i abikaa-

sa, ning Xxxxxx xxx xx-xx omanikuks on äriühing OÜ Sven Soeson Konsultatsioonid. Sellises

olukorras peab maksukohustuslane esitama täiendavad tõendid, mis võimaldavad saada ülevaate

tehingute tegelikust majanduslikust sisust ja seotusest ettevõtlusega. Nimetatud ruumide ettevõt-

lusega seotud eesmärkidel kasutamise selgitused esitas isik alles vaidemenetluses, nagu ka väite,

et ruume üüriti. Samas ei kajasta väidetavat üürimist ja üürimaksmist kaebaja pearaamat ega

pangakontode väljavõtted. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks kaebaja

ettevõtluse raames oli vaja nimetatud mahus sellised kulutusi objektidele teha.

7) Põhjendamatu on kaebaja väide, et tal puudub käibemaksu deklareerimise kohustus. Kaeba-

ja on alates 06.04.2006 registreeritud käibemaksukohustuslasena, seega on kaebaja puhul tege-

mist maksukohustuslasega KMS § 3 lg 1 tähenduses. Vastavalt KMS § 27 lg 2 p-le 1 on käibe-

deklaratsiooni kohustatud esitama maksukohustuslane. Järelikult esineb kaebajal nii dekla-

reerimis- kui maksukohustus. Korteriomandite müügidokumentides on märgitud hinnas sisalduv

käibemaks, arvestamata asjaoluga, et tegemist on maksuvaba käibe objektiks olevate esemetega.

Käesoleval juhul on ostjad kaebajalt korteriomandi ostmisel käibemaksu tasunud. Tõendiks selle

kohta on nii leping kui ka korteriomandi omandanud isikute ütlused. Kaebaja põhjendused, mille

kohaselt sätted käibemaksu kohta lisati notarite nõudel, on paljasõnalised, tõendamata ja põhjen-

damatud. Isegi juhul, kui tehinguga seotud isikud sõlmimise hetkel nõudsid vastava sätte lisamist

lepingusse, oleks kaebaja pidanud viitama, et tegemist on maksuvaba käibega, mis ei kuulu mak-

sustamisele. Suurem osa korteriomandeid aadressil Xxx xx xx võõrandati ilma viiteta käibemak-

sule. Kuna kahe võõrandatud korteri puhul sisaldus korteri müügihinnas käibemaks, siis vasta-

valt KMS § 38 lg-le 1 tuleb kaebajal käibemaks deklareerida ja tasuda.

8) Maksuotsuses toodud tabel 4 ja maksuotsuse lisa 4, kus on kajastatud kaebaja poolt S. S.

tehtud väljamaksed perioodide lõikes, samuti maksukohustuslase puuduvad selgitused, ei või-

malda asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud dividendide väljamaksetega. Samuti ei ole väl-

jamaksete ulatus, summad ja proportsioonid sellised, mille puhul võiks eeldada, et tegemist on

dividendide väljamaksetega. Kaebajal puuduvad majandusaasta aruanded, mille alusel oleks

võimalik teha järeldusi, kui suures mahus on äriühing teinud dividendide väljamakseid. Käsitlust

palgatulu osas toetab fakt, et S. S. ei ole saanud palgatulu ühestki ettevõttest alates detsembrist

2005. Seetõttu tuleb kaebaja pangakontodelt tehtud rahalisi väljamakseid käsitleda kui juhatuse

liikme töötasu. Kaebaja väljatoodud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-90-07 kajastatakse üksnes eel-

dusi, millal ei ole võimalik määrata juriidilise isiku juhatuse liikme töötasu osas sotsiaalmaksu,

kuid tegemist ei ole imperatiivse reegliga. Kui esinevad osanikust või aktsionärist juhatuse liik-

me tasustamist kinnitavad tõendid, maksustatakse juhatuse liikme tasu vastavalt selle kohta keh-

tivatele maksunormidele. Põhjendamata rahaliste väljamaksete osas esineb alus käsitleda neid

kui juhatuse liikme töötasu.

9) Vastustaja analüüsis ka kaebusele lisatud dokumente ja leidis, et need ei mõjuta käesoleval

juhul maksu määramist, sest kontrolliperioodil on isik esitanud vaid mõned nõutud dokumenti-

dest ning on vaid osaliselt kaasa aidanud efektiivse ja kiire kontrolli läbiviimisele. Mitmed

PMTK korraldused jäid vastuseta. Kaebaja esitas teenuse ja kauba arved erinevatelt ettevõtjatelt,

kuid selgusetuks jääb, mida soovitakse nendega tõendada. Samuti esitati laenulepingud erinevate

äriühingutega, kusjuures need laenulepingud on nii laenuandjana kui -saajana allakirjastanud S.

S.. Viimasel esineb käesolevas asjas huvide konflikt, sest ta püüab tõendada kõrvalise isikuna,

esindades teisi äriühinguid, asjaolusid, mis on suunatud maksuhalduri poolt tuvastatu ümberlük-

kamisele ning võimaliku vastutuse vältimisele, mis tekiks tulenevalt maksuotsusest. Arvestades

3-08-1649

7(16)

asjaolu, et nimetatud tõendid esitati alles vaidemenetluses, ei ole võimalik asuda seisukohale, et

need laenulepingud said reaalselt olemas olla ka kontrolli läbiviimise ajal. Pigem kinnitab see

seisukohta, et isik on püüdnud maksumenetluses maksuhaldurile edastada võimalikult vähe tea-

vet ning alles maksotsuse järgselt esitada oma vastuargumendid maksuotsuses kajastatu pinnalt,

jättes nii maksuhaldurile võimalikult vähe aega esitatud tõendeid igakülgselt kogumis hinnata.

Ka tõendite iseloom viitab asjaolule, et nimetatud dokumendid on vormistatud üheaegselt, sest

dokumendid on erinevate äriühingutega sõlmitud tehingute osas äravahetamiseni sarnased või

erinevad mõnes detailis. Olukorras, kus kaebaja on jätnud täitmata mitmed MTA korraldused

informatsiooni ja teabe esitamiseks, ei ole võimalik eeldada, et isikul puudus tahtlus. Kuivõrd

kaebaja on kaasaaitamiskohustust rikkunud, ei ole tal võimalik vaidemenetluses esitatud tõendi-

tele tugineda.

5. Tallinna Halduskohtu 26.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et

maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited ei anna alust maksuotsuse

tühistamiseks. Maksuhalduri seisukohad ei ole vastuolulised ja maksuotsus on kaebajale määra-

tud maksude osas õiguspärane. Kohtuotsust on põhjendatud järgmiselt:

1) Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ainsaks tegevusalaks oli kinnisvaraarendus,

et kaebajale kuuluvate korterite võõrandamine aadressil Tallinn Xxx xx xx kujutas endast KMS

tähenduses maksuvaba käivet, et kaebaja on renoveerimisteenuselt tasunud käibemaksu, et kae-

baja seaduslik esindaja S. S. ei ole alates 2005. a saanud maksuhalduri andmetel palgatulu. Kae-

baja ei väida ja ühestki tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks maksnud osanikele dividende ning

kaebajal ei olnud vaidlusalusel perioodil ühtegi palgalist töötajat. Samuti pole vaidlust selle üle,

et kaebaja sai kätte kontrollakti ega esitanud sellele eriarvamust.

2) Toimiku materjalide kohaselt on vastustaja edastanud kaebajale nii lihtkirja teel kui ka e-

postiga 30.01.2008 korralduse nr 12-2.1/3143 ja 12.02.2008 korralduse nr 12-2.1/4198, millega

paluti esitada täiendavat informatsiooni ja teavet. PMTK on edastanud elektrooniliselt nõudeid ja

korraldusi (edastatud e-posti teel 04.12.2007 (korraldus II kd lk 22-23, seda dubleeriv e-kiri II kd

lk 38), korraldust täpsustav e-kiri 17.12.2007 (II kd lk 39), 30.01.2008 korraldusega (II kd lk 46-

47); 12.02.2008 korraldusega (II kd lk 48-49); 26.02.2008 korraldusega (II kd lk 50-51);

01.02.2008 korraldusega (II kd lk 52-53); 15.01.2008 korraldusega (tlk 56-57); 06.06.2008 kor-

raldusega (lk 58-59, e-kiri II kd lk 103)). Kaebaja väidab, et MTA 08.02.2008 e-kiri (korraldus II

kd lk 58-59, e-kiri aadressile XXXX@XXXX.XX II kd lk 103) on võltsitud, kuna ta ei ole sellist

e-kirja saanud. Sellest väitest järeldub, et teised vaidlusalused vastustaja saadetud e-kirjad on

kaebaja küll kätte saanud, kuigi kaebaja sõnul ei olnud need edastatud MKS-s sätestatud doku-

mendi kättetoimetamise nõudeid järgides. Kuivõrd peale 08.02.2008 e-kirja muude e-kirjade

puhul küsimust nende kättesaamisest ei teki, siis ei ole tegelikult oluline, mil viisil PMTK need

kaebajale edastas. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sh haldusaktid, kutsed ja teated

kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises

väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätesta-

tud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele

isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga ning § 54 lg 3 kohaselt

saadetakse menetlusosalise soovil dokument tema poolt näidatud elektronposti aadressil. Peale

08.02.2008 e-kirja on kaebaja ise möönnud muude e-kirjade kättesaamist. Seega ei ole asjakoha-

sed kaebaja viited rahandusministri 19.12.2002 määrusele nr 149, kuna kaebaja enda väidetest

saab järeldada, et teiste e-kirjadega on ta tutvunud.

3) Vaidlust ei ole selles, et e-kirjad on edastatud aadressidele XXXX@XXXX.XX ja/või

XXXX@XXXX.XX, mis on kaebaja juhatuse liikme S. S.i e-posti kontaktaadressid. Viimane on

märgitud S. S.i e-posti aadressiks ka rahvastikuregistris. S. S. kasutab ka kohtumenetluses aad-

ressi XXXX@XXXX.XX, paludes talle kohtumaterjale edastada nimelt e-posti teel, samuti on ta

3-08-1649

8(16)

esitanud samalt aadressilt PMTK-le vaide (II kd lk 35). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal

oleks e-posti kasutamine mingil põhjusel enam raskendatud kui tänapäeval tavapäraselt äris te-

gutseval isikul. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-07 leidnud, et e-postiga saadetud teate saab

lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-

kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse,

kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus-

ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab ma-

jandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja

saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

4) Maksuhalduri kinnitusel on eelnimetatud korraldused edastatud ka lihtpostiga. Lihtkirjaga

edastatud teabe osas on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-10-04 öelnud, et juriidiline isik peab oma

registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Jättes posti vastuvõtmise

korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Seda peab jurii-

diline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Asjaolu, kas S. S.

viibis 22.01.2008 Ameerika Ühendriikides või mitte, ei ole vaidluse lahendamisel määrava täht-

susega (juriidiline isik peab korraldama oma majandustegevust sõltumata juhatuse liikmete välis-

reisidest, e-posti lugemine on võimalik ka välisriigis), samuti ei tõenda välisreisil viibimist

Ameerika Ühendriikidesse saabumise templiga koopia suvalisest passi lehest ilma viiteta passi

omanikule.

5) Maksuhalduri kirjavahetuse kättesaamise kindlaimaks tõendiks on asjaolu, et kaebaja ei ole

esitanud eriarvamust 24.04.2008 kontrollaktile nr 12-3/303 (II kd lk 1-21). Vastasel korral ol-

nuks kaebajale just eriarvamuse ja selle raames puuduolevate dokumentide esitamine (või nende

esitamiseks tähtaja taotlemine) kõige loogilisemaks oma õiguste kaitse vahendiks. Eeltoodust

järeldub, et kaebaja oli tegelikkuses saanud kätte ka 08.02.2008 e-kirjaga ja lihtkirjaga edastatud

korralduse nr 12-2.1/3143. Seega on ilmne, et kaebaja ei esitanud maksumenetluses kõiki mak-

suhalduri nõutud dokumente ja rikkus sellega MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust.

Asja materjalidest nähtuvalt jättis kaebaja täitmata 30.01.2008 ja 12.02.2008 korraldused, milles

paluti informatsiooni ja täiendavate dokumentide esitamist.

6) Asjakohane on vastustaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-47-07, milles on rõhutatud, et

maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitama-

ta jäetud maksukohustust vähendatavale tõenditele üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine

ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Käesoleval juhul on tegemist kohtulahendis kirjelda-

tud olukorraga, kus kaebaja on tahtlikust maksuhalduri korralduste täitmata jätmistest tulenevalt

minetanud õiguse tugineda hilisemalt esitatud tõenditele vaide- ja kohtumenetluses. Seega saab

haldusasja lahendamisel juhinduda vaid enne maksumenetluse lõppu kaebaja poolt esitatud tõen-

ditest. Kuigi ka vaidemenetluses esitatud tõendeid sisuliselt hinnates ei saaks neid lugeda usal-

dusväärseks, arvestades hilist esitamist. Ühegi esitatud tõendi puhul ei ole tuvastatav asjaolu, et

need olid olemas juba ka maksumenetluse ajal. Usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et enamik

esitatud tõenditest kajastavad tehinguid, mis on sõlmitud seotud isikute vahel ja kus allkirjasta-

jaks on mõlemal poolel S. S. isiklikult. Eeltoodust tulenevalt ei saa maksuhaldurit süüdistada

uurimisprintsiibi rikkumises.

7) MKS § 75 lg 3 kohaselt muudetakse revisjoni ulatust vajadusel hiljem korraldusega. Asja

materjalidest nähtuvalt on PMTK pikendanud 12.02.2008 korraldusega nr 12-2.1/4198 (II kd lk

48-49) kontrolliperioodi 2006. a augustist novembrini ja 2007. a märtsikuule. Korraldus on edas-

tatud 18.02.2008 e-kirjaga (II kd lk 104). Seega ei ole kaebajal õigus selles, et maksuotsus ei

kattu revisjoni ulatusega.

3-08-1649

9(16)

8) Õige ei ole kaebaja seisukoht, et Xxx xx xx korteritega nr 1 ja 4 seoses on tehtud kaks te-

hingut, esiteks käibemaksuvaba korteri müügitehing ja teiseks käibemaksuga maksustatav korte-

rites renoveerimistööde teostamine. Selgitus korterite müügi- ja renoveerimistehingute eristamise

kohta on paljasõnaline ja tõendamata, samuti vastuolus asjas kogutud muude tõenditega. Kum-

magi kõnealuse korteri müügilepingu kohaselt on lepingu esemeks korteriomand, tehingu sisuks

korteriomandi müük ning lepingu eseme ostuhinnana on ära näidatud vastavalt 1 315 600 krooni

(korter 4) ja 940 000 krooni (korter nr 1), lepingu kohaselt sisaldub ostuhinnas 18%-ne käibe-

maks. Eraldi tehingute, mille esemeks oleks korterite renoveerimistööde teostamine, kohta puu-

duvad igasugused tõendid. Korteri nr 4 ostja E. T. selgituste kohaselt oli korter renoveerimata

ning ta ei ole kaebajalt renoveerimistöid tellinud, samuti ei ole ta saanud ega tasunud korteri re-

noveerimistööde eest esitatud arvet. Asjaolu, et Xxx xx xx elamus müüdud korterite puhul ei

osutatud eraldi renoveerimisteenuseid ning et renoveerimistööde maksumus sisaldus korteri os-

tuhinnas, kinnitavad ka teiste samas elamus kortereid ostnud isikute poolt maksuhaldurile antud

selgitused.

9) Kaebaja selgitus, et korterite nr 1 ja 4 müügilepingutesse on hinnas sisalduvat käibemaksu

puudutav klausel lisatud notari algatusel ostja kaitse eesmärgil, ei ole asjassepuutuv. Isegi kui

notar nimetatud klausli vajalikkust eeltoodud moel selgitas, pidi kaebaja aru saama sellest, et

sarnast sõnastust saab tõlgendada üksnes selliselt, et ostja tasub kogu lepingueseme müügihinnalt

käibemaksu. Kõnealuste korterite müügilepingute näol on tegemist raamatupidamise algdoku-

mentidega, millele on märgitud käibemaksusumma. Ei oma tähtsust, et käibemaksusummat ei

ole arvväärtusena välja toodud, kuivõrd lepingutes sätestatust on käibemaksu osakaal tasumisele

kuuluvas summas võimalik lihtsa arvutuse teel leida. Vastustaja on õigesti kohaldanud KMS

§ 38 lg 1 teist lauset. Käibemaksusumma kuulub tasumisele ka juhul, kui kauba ostja on müüjale

selle summa tasunud tehingult, mis seaduse kohaselt maksustamisele ei kuulu. Kaebaja seisuko-

haga, et korterite müügilepingutes nimetatud 18%-line käibemaksusumma hõlmas üksnes reno-

veerimistöid, oleks võimalik nõustuda juhul, kui samast lepingust nähtuks, millise summa ulatu-

ses ja milliseid renoveerimistöid on igas korteris tehtud. Need asjaolud lepingutest aga ei nähtu

ning sellisel juhul tuleb lugeda, et kogu lepingu järgi tasumisele kuuluvast summas 18% moo-

dustab käibemaks.

10) Kaebuse kohaselt on kaebaja registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 06.04.2006,

Xxx xx xx korterite 1 ja 4 müügitehingud on toimunud vastavalt 2006. a detsembris ja 2007. a

veebruaris ning seega oli kaebaja tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslane ning deklarat-

sioonide esitamise kohustus tulenes KMS § 27 lg 2 p-st 1.

11) KMS § 29 lg-s 1 sätestatud põhimõtte kohaselt saab maksukohustuslane tasumisele kuuluvat

käibemaksusummat vähendada maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisend-

käibemaksu ulatuses. Sisendkäibemaksu mahaarvamine eeldab seda, et kaubad, mille ostmisel,

või teenused, mille saamisel on isik käibemaksu tasunud, on kasutatud tema enda maksustatava

käibe tarbeks. Kuna Xxx xx xx elamus asunud korteriomandite müügi näol oli tegemist maksu-

vaba käibega, ei olnud mistahes kulutused, mida kaebaja kõnealuste korteritega seoses tegi, teh-

tud maksustatava käibe tarbeks ning seega puudub tal õigus neilt tasutud käibemaksu sisendkäi-

bemaksuna maha arvamiseks.

12) Käibemaksuga maksustatavate korterite renoveerimisteenuste osutamine OÜ-le Smartly ja

M. S. ei ole tõendatud. Nii kõnealuste isikutega sõlmitud korteriomandite ostu-müügilepingud

kui ka ostjate poolt maksuhaldurile antud seletused kinnitavad, et ainsaks tehinguks, mille kaeba-

ja nendega tegi, oli korteriomandi müük. Sisuliselt müüs kaebaja neile valmis ja renoveeritud

korterid ning asjaolu, et renoveerimistööd võidi tegelikkuses teostada vastavalt ostjate soovile

pärast müügilepingu sõlmimist, seda seisukohta ei väära. Samasugune on olukord ka K. K. müü-

dud korteri osas, kus on lisaks korteri müügilepingule leidnud tuvastamist renoveerimistööde

3-08-1649

10(16)

teostamine 41 000 krooni ulatuses. Kaebaja poolt eraldi renoveerimistööde eest arvete esitamist

on eitanud nii K. K., OÜ Smartly kui ka M. S.. Ühepoolselt ei saa oma raamatupidamisarvestuse

tarbeks arvete koostamisega ümber kvalifitseerida teiste isikutega sõlmitud tehinguid ning nende

tehingute maksustamisel tuleb lähtuda tehingutest sellistena, nagu need poolte vahel tegelikult

tehti. Seega olukorras, kus kaebaja ei ole korteri ostjatele väljastanud renoveerimisteenuste eest

nõuetekohaseid arveid koos käibemaksusummaga ning puuduvad ka igasugused tõendid käibe-

maksuga maksustatavate teenuste osutamise kohta, mis väljuksid korteriomandite maksuvaba

müügitehingu raamest, ei saa kaebaja maksukohustuse seisukohast olla mingisugust tähtsust, et

kaebaja on vastavasisulised arved koostanud või et ta on sellistest arvetest lähtudes maksudekla-

ratsioone esitanud.

13) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millele tuginedes on võimalik asuda seisukohale, et

sõiduauto BMW rentimine toimub aastases perioodis (v.a juhatuse liikme S. S.i enda selgitused).

Kaebaja ja OÜ Mortimeri vahel sõlmitud kasutuslepingust ei nähtu sõiduauto rendileandmise

periood, kuid lepingu kohaselt tasub OÜ Mortimeri vara kasutamise eest igakuiselt ja tasu koos-

neb sõiduki liisingumaksetest ja sellele lisatud 5,25%-st. OÜ Mortimeri juhatuse liige T. L. kin-

nitas samuti, et tasub jooksvalt sõiduauto liisingumakseid. Tegu on käibega teenuse osutamisest

ettevõtluse raames vastavalt KMS § 4 lg-le 1 ning seega kuulub see maksustamisele 18% käi-

bemaksumääraga vastavalt KMS §-le 15.

14) Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebaja on jätnud deklareerimata 27 400 krooni

ulatuses maksuvaba käivet, mis seondub Xxx xx xx asuvate ruumide üürimisega J. K. ja J-M. V.,

ei nähtu aga, et maksuhaldur oleks asunud seisukohale, nagu oleks üürnikud tasunud üüri sulara-

has, nagu kaebaja ette heidab. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur üüritulu suuruse tuvas-

tanud kaebaja pangakonto väljavõtetelt ning kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et nimetatud

isikud vastavas summas üüri pangaülekandega maksid. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud mak-

suhalduri järeldust, et korterite üürimine oli kaebaja maksuvaba käive. Seega on maksuotsus

üüritulu käsitlevas osas õiguspärane.

15) Kaebaja ei esitanud maksumenetluses dokumente, mis põhjendaks ja tõendaks

Xxxxxxxxxxx xxx xx kinnistu kasutamist kaebaja ettevõtluses. Ka kohtumenetluses ei ole kae-

baja põhjendanud kinnistu vajalikkust ettevõtluses. Kinnistusraamatu kande kohaselt oli kinnistu

omanikuks ajavahemikul 16.07.2004-28.05.2007 kaebaja juhatuse liige S. S. ja 29.05.2007-

13.08.2008 H-E. K-S. (kes on rahvastikuregistri andmetel S. S.i abikaasa). Kaebaja on esitanud

OÜ MR Solver (esindaja S. S.) ja kaebaja vahel 03.12.2006 sõlmitud lepingu kinnistu üürimiseks

ja üürilepingu lisad (I kd lk 62-79). Ei ole tõenäoline, et leping eksisteeris maksuotsusele eelne-

valt, kuna ei ole põhjendatud, miks seda varem ei esitatud. Kaebaja raamatupidamises ega konto

väljavõtetes Xxxxxxxxxxx xxx xx kinnistu üüri tasumist ei kajastu. Seega on tõenäoline, et üüri-

leping on vormistatud tagantjärele. Arusaamatu on ka, miks andis kinnistu üürile OÜ MR Solver,

kui selle omanikuks oli hoopis S. S.. Samuti ei nähtu kinnistu kasutamise seotus kaebaja ettevõt-

lusega. Maksuhaldur ei ole teinud kinnistul paikvaatlust, kuid kinnistule tehtud kulutustest ja

selle asukohast võib eeldada, et tegemist on elumajaga. Kaebajal ei olnud revisjoniperioodil üh-

tegi töötajat. Tema tegevus piirdus Xxx xx xx korterite renoveerimise ja müügiga. Kaebaja viited

TTOS § 13 lg-le 1 kui kulutusi põhjendavale normile ei ole asjakohased, tema põhjendused kin-

nistu vajalikkusest seoses investeeringutega tulevikku ja töötajate värbamisega, on asjakohatud.

Ei nähtu, millised tulevikuinvesteeringud kavas olid ja miks oleks kinnistu vajalik töötajatele,

keda kaebajal hetkeseisuga ei ole. Üürilepingud on käesolevaks ajaks lõpetatud.

16) Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-22-07 ja 3-3-1-21-99 leidnud, et selleks, et tunnistada

kulutus ettevõtlusega seotuks, peab olema tõendatud seos tehtud kulutuse ning sama isiku ette-

võtluse eesmärgi vahel. Kulutus on ettevõtlusega seotud, kui selle kulutuse tegemine oli otseselt

tingitud maksumaksja ettevõtlusest ja kulutus oli vajalik ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks

3-08-1649

11(16)

või arendamiseks. Kulutuse seotus ettevõtlusega sõltub maksumaksja ettevõtluse olemusest. Iga

üksiku kulutuse seotust ettevõtlusega tuleb hinnata lähtudes ettevõtluse sisust. Seepärast tuleb

vajaduse korral välja selgitada ettevõtja tegevusala, ettevõtluse asukoht, ettevõtluses kasutatava

vara koosseis, samuti kellele ning milliste lepingute alusel maksumaksja kaupu müüb või teenu-

seid osutab. Maksumaksja poolt esitatud tõendeid tuleb hinnata kogumis, lähtudes tema tegeli-

kust majandustegevusest. Olukorras, kus isik ei esita maksumenetluses tõendeid kulutuste seotu-

se kohta ettevõtlusega, on maksuhaldur õigustatult käsitlenud kõiki Xxxxxxxxxxx xxx xx kinnis-

tuga seotud kulutusi kui kaebaja ettevõtlusega mitteseotuid ja määranud nendelt kulutustelt ta-

sumiseks täiendava tulumaksu.

17) Kaebaja väiteil kasutas ta Tallinnas Xxxxxx xxx xx-xx asuvat nõupidamisruumi vastavalt

03.12.2006 sõlmitud üürilepingule (II kd lk 62-79). Üürileandjaks oli OÜ MR Solver ja üürni-

kuks kaebaja. Kinnistusregistri andmete kohaselt oli korteriomandi omanikuks ajavahemikul

31.05.2006-11.09.2008 OÜ Sven Soeson Konsultatsioonid. Ka siinkohal tekib kahtlus, miks on

üürilepingu sõlminud korteriomandi omaniku asemel teine isik. Kaebaja juriidiliseks aadressiks

on äriregistri andmetel Tallinn, XXXXX XXX XX-XX. Ka kohtule esitatud kaebuses on märgi-

tud nimetatud postiaadress. Äriühingul ei ole kaebaja kinnitusel töötajaid, mistõttu tekib küsi-

mus, milleks on kaebajale vaja kesklinnas kahte büroopinda. Kaebaja ei ole ei maksu- ega koh-

tumenetluses suutnud tõendada Xxxxxx xxx xx-xx pinna seotust oma ettevõtlusega. Seega tuleb

nõustuda maksuotsuses toodud käsitlusega, et Xxxxxx xxx xx-xx korteriomandiga seotud kulu-

tused ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud kulu ja nendelt kuulub seetõttu tasumisele täiendav tu-

lumaks.

18) Maksuamet on käsitlenud perioodil 08.08.2006-26.03.2007 kaebaja poolt tehtud väljamak-

seid summas 600 955 krooni juhatuse liikme tasudena S. S., mille pealt on arvestatud tulu- ja

sotsiaalmaks. Järelduseks, et tegemist oli S. S.i palgatuluga, annab alust asjaolu, et alates det-

sembrist 2005 ei ole S. S. palgatulu saanud ning kaebajal puudusid palgalised töötajad. Kaebaja

selgituste kohaselt tasus S. S. kaebaja laenu OÜ-le MR Solver, mis anti Xxx xx xx kinnistu ost-

miseks ja seda laenu on kaebaja S. S. jõudumööda tagastanud. Kaebaja esitas erinevate äriühin-

gutega sõlmitud laenulepingud, mille on nii laenuandjana kui laenusaajana allakirjastanud S. S..

Ka siin on määravaks asjaolu, et kaebaja ei esitanud laenulepingud maksumenetluses, ehkki

oleks pidanud nn laenusummade suurust arvestades ka ilma maksuhalduri vastavate korralduste-

ta eeldama, et tegemist oli maksumenetluseks vajaliku informatsiooniga. Laenulepingud ei ole

usaldusväärsed ega kajasta reaalseid õigussuhteid kaebaja ja laenulepingus märgitud äriühingute

vahel. Arvestades asjaolu, et nimetatud tõendid esitati alles vaidemenetluses, ei ole tõenäoline, et

nimetatud laenulepinguid said reaalselt olemas olla ka kontrolli läbiviimise ajal. Maksuotsuses ei

ole küll põhjendatud, miks maksuhalduri meelest tehti väljamaksed töötasuna, mitte dividendi-

maksena, kuid kaebaja ei ole ka väitnud ega ühegi tõendiga kinnitanud seda, et ta oleks osanikele

dividende maksnud. Tal puuduvad majandusaasta aruanded, mille alusel oleks võimalik teha

järeldusi, kui suures mahus on äriühing teinud dividendide väljamakseid. Seega pole alust kaht-

lusel, kas töötasu asemel võis tegemist olla dividendimaksetega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ GHSS Kinnisvara apellatsioonkaebuses ja selle täienduses palutakse halduskohtu ot-

sus tühistada ja kaebus rahuldada. Põhjendused:

1) Kohus ei olnud erapooletu, ei hinnanud ega arvestanud kõiki kaebaja poolt esitatud tõendeid

ja väiteid ning kohtuotsus on põhjendamata.

2) Vale on kohtu järeldus, et kaebaja on kätte saanud kõik e-kirjad peale 08.02.2008 saadetud

e-kirja. Kaebaja on kogu aeg väitnud, et ta ei ole kätte saanud ühtegi e-kirja. Maksuhaldur peab

olema kindel, et maksumaksja saab kätte kõik maksuhalduri nõuded, dokumendid, maksuotsused

3-08-1649

12(16)

jm dokumendid. Vastasel juhul puudub isikul reaalne võimalus end kaitsta ja see läheks vastuol-

lu seaduse mõttega. Kaebaja on maksuhaldurile sõnaselgelt öelnud, et soovib saada kõiki doku-

mente posti teel, mitte e-posti teel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-75-07 leidnud, et elektronkir-

ja ei saa maksumenetluses käsitleda dokumendi kättetoimetamisena, kui menetlusosaline ei ole

sellist soovi avaldanud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 1 järgi peab elektrooniliselt

saadetud dokumendil olema digitaalallkiri. Vastustaja poolt kohtule esitatud e-kirjad ei sisalda

digitaalallkirju. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja on tema e-kirjad

kätte saanud. Rahvastikuregistris sisalduv e-posti aadress ei olnud kaebaja ametlik e-posti aad-

ress, vaid S. S.i isiklik e-posti aadress ja ta ei ole kohustatud oma e-posti iga päev kontrollima.

Kuna kaebaja ei saanud kätte mitte ühtegi korraldust, ei olnud ta teadlik täiendavate dokumenti-

de esitamise vajadusest. Nii kui kaebaja sai kätte esimese kirja, esitas ta koheselt maksuhaldurile

ka täiendavad dokumendid. Seega on kaebaja käitunud igati õiguspäraselt, ta ei ole hoidnud me-

netlusest kõrvale, kuna ta ei ole olnud teadlik mingisugusest menetlusest ning seetõttu puudus tal

ka võimalus esitada täiendavaid dokumente.

3) S. S. ei ole kordagi väitnud, nagu oleks tal probleeme e-posti kasutamisega. Vastupidi, ta

kasutab e-posti intensiivselt. Kaebaja ametlikuks e-posti aadressiks on XXXX@XXXXX.XXX,

see on toodud ära ka äriregistris ja sellele on juurdepääs ka teisel kaebaja juhatuse liikmel.

PMTK ei ole saatnud dokumente sellele aadressile ega kutsunud maksumenetluses välja kaebaja

teist juhatuse liiget.

4) Kaebaja ei ole kätte saanud ka mitte ühtegi posti teel saadetud korraldust. PMTK-l lasub

koormus tõendamaks, et kaebaja on need dokumendid kätte saanud. Antud juhul ei ole vastustaja

esitanud ühtki tõendit selle kohta, et kaebaja on need dokumendid kätte saanud. Juhul, kui kaeba-

ja ei esitanud maksuhaldurile tema poolt nõutud dokumente, oleks maksuhaldur pidanud proo-

vima kaebajat telefoni ja faksi teel kätte saada, mida aga ei tehtud. Samuti pole avaldatud vasta-

vat teadet Ametlikes Teadaannetes ega proovitud tuua haldusakte kaebajale käsipostiga kätte.

Seega pole maksuhaldur teinud kindlaks, kas kaebaja sai haldusaktid kätte või mitte. Samuti

tõendab kontrollaktile eriarvamuse esitamata jätmine seda, et kaebaja ei olnud teadlik tema suh-

tes käivast maksumenetlusest. Seega pole maksuhaldur täitnud HMS § 40 lg-st 1 tulenevat ko-

hustust anda menetlusosalisele võimalus enne haldusakti andmist avaldada oma arvamust ja vas-

tuväiteid ning maksuotsus kuulub tühistamisele.

5) Ebaõige on kohtu järeldus, et kõik esitatud dokumendid on koostatud tagantjärele. Kuna

kõik dokumendid, tehingud ja raha liikumine on kajastatud raamatupidamises õigeaegselt, ei saa

väita, nagu oleks tegemist tagantjärele koostatud dokumentidega. Maksuhaldur ei ole võtnud

ühendust lepingute pooltega ega küsinud neilt selgitusi tehingute kohta, mis näitab, et ta on nõus-

tunud esitatud dokumentide õigsusega. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks dokumendid

koostanud hiljem, mistõttu puudus alus nendega mittearvestamiseks. Kõik toimunud tehingud

olid seaduslikud, vaatamata sellele, et need allkirjastas mõlemalt poolt S. S.. Tegemist oli ainu-

osanikuga, kes oli samal ajal ka juhatuse liikmeks. Täiendavalt teise isiku palkamine lepingute

allkirjastamiseks oleks toonud kaasa mittevajalikud lisakulutused.

6) S. S. oli reaalselt Ameerika Ühendriikides. Maksuhaldur on pahatahtlikult kasutanud mak-

suotsuse tegemisel ära kaebaja esindaja eemalviibimist Eestist, et kaebajal ei oleks võimalus end

kaitsta ja esitada täiendavaid dokumente. Kuna kaebajal puudusid piisavad rahalised vahendid, ei

olnud võimalik selleks ajaks, mil S. S. viibis Ameerika Ühendriikides, palgata inimest, kes kae-

bajale laekuvaid kirju vastu võtaks. Kohus on jätnud tähelepanuta, et käesolevaks ajaks on kae-

baja esitanud kõik dokumendid. S. S. on esitanud maksuhaldurile oma passist koopia. Passilehe

koopial olev number tõendab, et tegemist on S. S.i passikoopiaga.

3-08-1649

13(16)

7) Kohus on asunud ebaõigele seisukohale seoses korterite müügi- ja renoveerimistehingute

eristamisega. Kaebaja väited ei ole paljasõnalised, ta on esitanud kõik vajalikud dokumendid nii

PMTK-le kui ka kohtule, kuid kohus ei ole nendega arvestanud. Kohus ei ole põhjendanud, miks

ta peab ostumüügilepingut KMS-le vastavaks müügidokumendiks. Lähtuda tuleks tehingu reaal-

sest sisust, mitte notariaalses lepingus kajastatust. Kinnisvara müük on käibemaksuvaba tehing ja

sellega on nõustutud ka maksuotsuses. Renoveerimisteenustelt on käibemaks tasutud, mistõttu ei

ole kaebaja maksude tasumisest kõrvale hoidnud.

8) Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja seisukohaga, et sõiduauto arveldus

teostatakse kalendriaasta lõpus. Poolte tahe tehingu sõlmimisel oli, et arveldus teostatakse ka-

lendriaasta lõpus. Apellant on esitanud kõik vastavad dokumendid ka PMTK-le ja kohtule, asjas

on tõendiks ka poolte ütlused ja selgitused. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta apel-

landi ütluste ja selgitustega ning asjas esitatud tõenditega.

9) Xxxxxxxxxxx xxx xx ja Xxxxxx xxx xx-xx kinnisasju kasutati kontoripinnana, nõupidamis-

te ruumina ja läbirääkimiste pidamiseks. Kaebaja poolt neile kinnistutele tehtud kulutused olid

seotud ettevõtlusega. Tegemist oli alustava ja areneva ettevõttega. Maksuhaldur ei ole tõenda-

nud, et kaebaja äriplaan oleks seadusega vastuolus või ilmselgelt ebareaalne või et lepingud

oleksid olnud näilikud. Maksuhaldur ei ole teostanud paikvaatlust. Tehingud toimusid reaalselt,

raha liikumine toimus, raha ei ole tagasi makstud. Seega oli apellandil käibemaksu mahaarvami-

se õigus. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta asus teistsugusele seisukohale. Apellant ei ole kajas-

tanud kuludena peale eelnimetatud kinnistu muid ettevõtlusega mitteseotud kulusid.

10) Kohus asus ebaõigele seisukohale, et kaebaja on teinud juhatuse liikmele S. S. palga välja-

makseid. Kaebajal puudusid rahalised vahendid, mistõttu andis S. S. äriühingule laenu ning kae-

baja poolt tehtud väljamaksed olid laenu tagasimaksed. Just rahaliste vahendite puudumise tõttu

ei makstud S. S. palka. S. S. selgitas, et ta sai suurema summa korteriomandi müügilt, mistõttu

puudus tal otsene vajadus palga saamiseks. Vastavad laenulepingud on kõik esitatud vastustajale

kohe, kui kaebaja sai kätte maksuotsuse ja esmakordselt teada dokumentide esitamise vajadusest.

S. S. on kaebaja ainuosanik, mistõttu puudus vajadus iseendale juhatuse liikmena palka maksta.

Kui juhatuse liige oleks keegi kolmas isik, mitte S. S., siis oleks õige järeldus, et juhatuse liige ei

soovi töötada ettevõttes tasuta. Samuti ei kohusta seadus osanikku võtma välja dividende vähe-

malt kord aastas.

7. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kaebaja kohtukulud tema enda

kanda. Põhjendused:

1) Kaebaja seisukohad on ebajärjekindlad. Kord räägitakse informatsiooni osalisest kättesaa-

misest, seejärel heidetakse maksuhaldurile ette, et viimane pole üldse mingit informatsiooni

edastanud. Kaebaja ei ole selgitanud, mispärast ei ole informatsioon talle kohale jõudnud, seda

enam, et maksuhaldur on teavitamist dubleerinud (isikut on teavitanud nii lihtkirja kui e-posti

teel). Samuti on e-kirjad saadetud kahele maksuhaldurile teadaolevale S. S.i meiliaadressile.

Kaebaja väide, et kuna S. S. kasutas oma isiklikku e-posti aadressi, siis sellele ei laiene igapäe-

vane kontrollimiskohustus, on antud juhul asjassepuutumatu, sest kui äriühingu juhatuse liige

kasutab oma isiklikku e-posti aadressi ettevõtluses, laienevad sellele Riigikohtu lahendis nr 3-2-

1-123-07 toodud seisukohad e-posti kättesaamise kohta.

2) Kaebaja oli teadlik tema kohta käivast maksumenetlusest. Kuna kaebaja juhatuse liige S. S.

on esitanud maksuhaldurile 07.12.2007 ja 10.12.2007 dokumente nii kirjalikult kui elektroonili-

selt, siis tuleb lugeda, et kaebaja oli maksuhalduri 04.12.2007 korralduse nr 12-2.1/27932 siiski

kätte saanud ning oli seega teadlik toimuvast maksumenetlusest. PMTK on esitanud revidendi

selgituse, millest nähtub, kuidas, millal ja mida on kaebaja täpselt esitanud, seega puudub kaeba-

jal võimalus toetuda seisukohale, et kõik dokumendid esitati siis, kui menetlusest teada saadi.

3-08-1649

14(16)

Kuna kaebaja oli maksumenetlusest teadlik, ei ole ta põhjendanud, miks suurem osa maksuko-

hustust mõjutavatest tõenditest esitati alles vaidemenetluses.

3) Ebaõige on kaebaja väide, et S. S. on kaebaja ainuosanik, äriregistri andmetel kuulub 50%

osakapitalist H. G.. Alates 14.02.2008 ei ole S. S. enam üldse kaebaja osanik. Asjakohased ei ole

ka väited inimese palkamise kohta posti vastuvõtmiseks, kuna kaebajal oli olemas teine juhatuse

liige, kes oleks pidanud posti vastuvõtmise eest vastutama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks

ja põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

9. Ringkonnakohtu menetluses jätkavad pooled vaidlust selle üle, kas vaidemenetluses kaebaja

poolt esitatud dokumendid saavad olla aluseks maksusumma muutmisele või mitte.

Vaidemenetluses lükati täiendavad tõendid, mis puudutasid kaebaja poolt Xxxxxxxxxxx xxx xx

elamusse ja ning Xxxxxx xxx xx-xx korterisse muretsetud ehitusmaterjale, mööblit ja koduteh-

nikat, maksuhalduri poolt tagasi. Halduskohus on otsuses nõustunud maksuhalduriga, et kaebaja

jättis nõutud tõendid maksumenetluses esitamata tahtlikult, kuid võtnud ka seisukoha, et esitatud

laenulepingud on ebausaldusväärsed ja ilmselt neid ei olnudki olemas enne kui need

vaidemenetluses esitati. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et tulenevalt

HKMS § 25 lg 2 peab kohtuotsus rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Kui mak-

sumenetluses pole tõendit esitatud ja vaidemenetluses ning kohtumenetluses on keeldutud tõendi

vastuvõtmisest, ei saa kohus seda otsuse tegemisel aluseks võtta ega otsuses käsitleda. Seepärast

on vaidlustatud kohtuotsuses ülearused seisukohavõtud kaebaja poolt esitatud laenulepingute,

üürilepingute ja muude dokumentide ebausaldusväärsuse kohta. Lisaks tuleb märkida, et tõendi

hindamine eeldab selle igakülgset analüüsi ja kõrvutamist teiste sama asjaolu puudutavate tõen-

ditega, paljasõnaline kahtlus, et tegemist on fabritseeritud tõenditega, ei ole sellisel juhul piisav

(tõendamismenetluse osas vaata ka Riigikohtu otsust nr 3-3-1-32-09).

10. Kaebaja väidete vastuolulisus ja ebajärjekindlus maksuhalduri korralduste kättesaamise osas

muudab need ebausaldusväärseks. Kaebuses on kaebaja tunnistanud, et oli teadlik tema suhtes

toimuvast maksumenetlusest. Ta kinnitab, et on maksuhalduri poolt lihtkirjaga saadetud korral-

dused suuremas osas kätte saanud ja need täitnud ning esitanud maksuhalduri poolt nõutud do-

kumendid. Apellatsioonkaebuses on kaebaja aga oma seisukohti muutnud ning väidab, et ei ole

saanud kätte mitte ühtegi lihtkirja ega e-posti teel saadetud maksuhalduri korraldust ega olnud

üldse teadlik tema suhtes käivast maksumenetlusest enne seda, kui sai kätte maksuotsuse. MKS

§ 102 lg 1 p 2 järgi maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi

ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saami-

ne ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.

11. Kohtutoimikus olevatest materjalidest nähtub, et kaebaja suhtes algatati üksikjuhtumi kont-

rollimenetlus (kohtuotsuses on ekslikult märgitud revisjon) PMTK 04.12.2007 korraldusega nr

12-2.1/27932. Kontrollimenetluse algatamise ajendiks oli kaebaja poolt 28.11.2007 esitatud taot-

lus enammakstud käibemaksu tagastamiseks. Korraldus toimetati kaebajale käsipostiga kätte

ning kohtule esitatud korralduse koopial on kaebaja esindaja S. S.i allkiri ja kuupäev 07.12.2007

(II kd lk 22-23). Detsembris 2007 on kaebaja seaduslik esindaja S. S. andnud maksuhaldurile ka

mitmeid selgitusi ja esitanud dokumente. PMTK 12.02.2008 korraldusega nr 12-2.1/4198 (II kd

lk 48-49) laiendati kontrolliperioodi 2006. a augusti- kuni novembrikuu ja 2007. a märtsikuu

osas. PMTK 24.04.2008 kontrollaktist nr 12-37303 (II kd lk 1-21) nähtuvalt täitis kaebaja teabe

andmise korraldusi osaliselt, esitades nõutud dokumente valikuliselt. Maksuotsusest nähtub, et

kaebaja oli maksumenetluses andnud selgitusi ja esitanud osaliselt dokumente. Järelikult oli kae-

baja teadlik dokumentide esitamise kohustusest juba maksumenetluse ajal ning ebaõige on kae-

3-08-1649

15(16)

baja apellatsioonkaebuses toodud väide, et ta sai maksumenetlusest ja dokumentide esitamise

kohustusest teada alles maksuotsusest.

12. Vaidlus selle üle, kas kaebaja sai kätte maksuhalduri poolt alates jaanuarist 2008 postitatud

dokumendinõuded, omab tähtsust eelkõige küsimuse lahendamisel, kas kaebaja jättis dokumen-

did maksumenetluses esitamata tahtlikult või hooletusest. Kuna maksuhaldur laiendas kontrolli-

perioodi ning nõudis täiendavaid dokumente ja selgitusi lisaks maksumenetluse alguses nõutuile,

ei saa välistada, et maksumaksja ei näinud menetluse alguses ette kõigi oluliste dokumentide

esitamise vajadust. Seepärast kontrollib ringkonnakohus kõigepealt, kas maksuhaldur on korral-

duste kättetoimetamisel järginud seaduse nõudeid. Kuna MKS reguleerib dokumentide kättetoi-

metamist detailselt, pole vaja selle küsimuse lahendamisel pöörduda HMS poole. MKS § 54 lg 2

kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Kuna

kaebajale saadeti dokumendid registrisse kantud aadressile lihtkirjaga, on maksuhaldur kättetoi-

metamise reegleid järginud ning asjaolu, et dokumendid saadeti lisaks veel elektrooniliselt, kuigi

kaebaja polnud selleks soovi avaldanud ja dokumentide elektrooniliselt saatmisel ei olnud järgi-

tud rahandusministri poolt kehtestatud nõudeid, ei oma tähtsust. Korralduste saatmise ajal kehti-

nud MKS § 54 lg 6 kohaselt loeti juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil saadetud doku-

ment kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires.

13. Kaebaja selgitustest korralduste temani mittejõudmise põhjuste kohta saab järeldada, et kae-

baja oli Eestist eemal ning äriühingul puudus raha, et dokumentide vastuvõtmist korraldada.

Seega pole küsimus selles, et korraldused poleks jõudnud kaebaja mõjupiirkonda. Kuna juriidili-

se isiku suhtes kehtivad posti vastuvõtmise korraldamisel rangemad reeglid kui füüsilise isiku

suhtes, ei saa kohus sellist põhjendust aktsepteerida. Kaebaja teadis, et maksumenetlus tema suh-

tes jätkub ja pidi ka sellest tulenevalt olema eriti tähelepanelik posti vastuvõtmise organiseerimi-

sel. Posti vastuvõtmisega võinuks tegeleda näiteks teine juhatuse liige. Eeltoodu kinnitab, et kae-

baja ignoreeris maksuhalduri dokumendi- ja selgitusenõudeid tahtlikult ning maksuhaldur ja ko-

hus on põhjendatult jätnud täiendavalt esitatud tõendid asjas arvesse võtmata. MKS § 102 lg 1

p 2 näeb ette, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilm-

nemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei

olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kuna tahtlikult esitamata jäetud

tõendid ei saa põhjustada maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist, pole vaidemenetluse

materjalidega koos käesoleva asja toimikusse köidetud dokumentidel tähtsust asja lahendamise

seisukohalt ning ringkonnakohus ei peatu apellatsioonkaebuse väidetel, mis puudutavad laenu- ja

üürilepinguid.

14. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu käsitlusega kaebaja käibemaksuko-

hustusest Xxx xx xx korterite müügilt. Kaebaja on tõlgendanud ekslikult KMS § 3 lg 6 p 2, § 27

lg 2 p 3 ja § 38 lg 1. Esimesed kaks sätet reguleerivad käibemaksukohustuslasena registreerimata

isikuid, seega need sätted kaebaja suhtes ei kohaldu. Kaebaja on registreeritud käibemaksuko-

hustuslasena, seega on ta KMS § 3 lg-st 1 tulenevalt maksukohustuslane, tal on tulenevalt KMS

§ 27 lg 2 p-st 1 käibemaksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning KMS § 38 lg-st 1 tulenevalt

käibemaksu tasumise kohustus (vt ka KMS § 3 lg 3, § 24 lg 1). KMS § 38 lg 1 teises lauses too-

dud käibemaksu tasumise kohustus juhul, kui käibemaks on märgitud müügidokumendile (ostu-

müügilepingut pole võimalik nimetada kuidagi teisiti kui müügidokumendiks) seaduses sätesta-

tut eirates, rakendub ka kaebaja suhtes. Käibemaks on oma olemuselt lõpptarbijat koormav

maks. Käibemaksu näol ei ole tegemist müüjale kuuluva osaga kauba või teenuse müügihinnast,

müüja üksnes vahendab ostja poolt maksu tasumist riigieelarvesse (vt ka Riigikohtu 02.05.2001

otsust nr 3-3-1-18-01). Käibemaksu olemusest tulenevalt tuleb kogu müügidokumendil näidatud

käibemaks riigile edasi kanda. Seejuures pole oluline, kelle initsiatiivil käibemaksusumma lepin-

gusse märgiti (ostja, müüja või notari).

3-08-1649

16(16)

15. Kaebaja on valesti mõistnud käibemaksu arvestamise põhimõtteid, leides, et tal tuleb tasuda

käibemaksu vaid soetusmaksumuse ja müügihinna vahelt, mitte kogu tehingult. KMS § 12 lg 1

järgi on käibemaksuga maksustatavaks väärtuseks kauba müügihind. Samuti on kaebaja selgitus

korterite renoveerimisteenuse osutamisest eraldi korterite müügitehingutest vastuolus asjas kogu-

tud dokumentaalsete tõendite ning tehingute teiste poolte seletustega. Nii korterite müügikuulu-

tused, ostu-müügilepingud kui ka ostjate seletused näitavad, et müüdi teatud valmidusastmega

korter. Lisaks notariaalses ostu-müügilepingus kokku lepitud hinnale ostjad mingeid muid kulu-

tusi kaebajale ei tasunud. Maksuvaba käibe tarbeks tehtud kulutusi ei saa KMS § 29 lg 1 kohaselt

sisendkäibemaksuna tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Kuna korterite müük oli

maksuvaba käive, ei ole kaebajal õigust müüdavate korterite parendamiseks tehtud renoveerimis-

töödelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas arvestada.

16. OÜ Mortimeri kasutusse antud sõiduautolt on OÜ Mortimeri seadusliku esindaja kinnituse

kohaselt tasunud kaebaja eest igakuiselt liisingumakseid. Liisingumaksete tasumise rendina nägi

ette ka OÜ-ga Mortimeri sõlmitud leping. Kaebaja seletus, et arveldus kavatseti teha aastase ren-

diperioodi lõpul, ei ole kooskõlas tegeliku olukorraga. Kuna käive tasutud liisingumaksete näol

toimus igakuiselt, tekkis ka käibemaksu tasumise kohustus KMS § 11 lg 1 p 2 näidatud käibe

toimumise ajahetkel. Kaebaja viidatud KMS § 29 lg 4 ei ole käesoleval juhul asjasse puutuv.

17. Kaebaja ei ole lükanud ümber maksuhalduri seisukohta, et kaebajaga seotud isikutele kuulu-

vatel kinnisasjadel parenduste tegemise ja neisse mööbli ja kodutehnika ostmise seotust kaebaja

ettevõtlusega pole tõendatud. Kaebaja on küll väitnud, et tal oli kavatsus töötajaid palgata aga

kaebaja äriplaan on jäänud saladuseks. Täiendavate töötajate palkamine ja neile kõigi mugavus-

tega töökohtade loomine iseenesest ei ole käsitletav kasumi teenimise eesmärgil tegutseva äri-

ühingu äriplaanina. Maksuhalduri poolt paikvaatluse tegemata jätmine pole mõjutanud maksuot-

suse õiguspärasust. Kaebaja pole ümber lükanud maksuhalduri seisukohta ka teiste maksuotsuses

nimetatud kulutuste mitteseotusest ettevõtlusega. Seepärast on maksuotsus nii sisendkäibemaksu

kui ka täiendavat tulumaksu puudutavas osas õige.

18. Maksuhalduri seisukoht, et S. S.i poolt kaebaja arvelt välja võetud summasid tuleb käsitleda

tema kui äriühingu juhatuse liikme tasuna, on põhjendatud. Juhatuse liikme tasu maksustamist

tulu- ja sotsiaalmaksuga reguleerib TuMS § 13 lg 2 ja SMS § 2 lg 1 p 4. Seega on maksuhaldur

õigesti määranud ka nimetatud väljamaksetelt tasumisele kuuluvad maksud. Laenusuhet puudu-

tavaid tõendeid maksumenetluses ei esitatud, kuigi 13.12.2007 suulisi selgitusi andes kaebaja

laenusuhet maksuhaldurile kinnitas ja pidi aru saama, et laenulepingute esitamine on maksuko-

hustust vähendava tõendina vajalik. Dividendina ei ole väljamakseid samuti põhjust käsitleda.

Väljamakse tegemisel on kaebaja maksedokumendi selgitusse märkinud kas laenu tagastus või

väljamakse. Võimalusele, et äriühing oleks maksnud dividende, ei viita ükski asjas kogutud

tõend, kaasa arvatud asjaolu, et teisele äriühingu osanikule dividendide maksmist asja materjali-

dest ei nähtu. Kuna S. S. tehtud väljamaksete käsitlemine laenu või dividendina pole tõendite

puudumise tõttu võimalik, S. S. on esitatud dokumentidest nähtuvalt tegutsenud aktiivselt äri-

ühingu juhatuse liikmena ega ole pidanud muud palgalist töökohta, tuleb tema poolt väljavõetud

summasid pidada tasuks juhatuse liikme kohustuste täitmise eest.

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 92 lg 1).

Kohtunikud

Silvia Truman

Virgo Saarmets

Viive Ligi