3-08-986/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-986 Haldusasi AS K & H kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 17. aprilli 2008. a ja 16. mai 2008. a otsuste nr 12-8/6664-1 ja nr 12-8/6664-3 ning 7. oktoobri 2008. a maksuotsuse nr 12-5/324 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusele ettekirjutuste tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2009. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2009. a määruse peale ning tühistada halduskohtu määrus osas, milles keelduti menetlusse võtmast Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebust Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määruse peale. 2. Jätta Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määruse peale esitatud Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS K&H esitas 20. mail 2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 17. aprilli 2008. a ja 16. mai 2008. a otsuste nr 12-8/6664-1 ja nr 12-8/6664-3 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusele ettekirjutuse tegemise nõudes (haldusasi nr 3-08-986).

2 7. novembril 2008 esitas AS K&H kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 7. oktoobri 2008. a maksuotsuse nr 12-5/324 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusele ettekirjutuse tegemise nõudes (haldusasi nr 3-08-2220).

2. Tartu Halduskohus tühistas 26. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-08-986 määratud kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning liitis haldusasjad 3-08-986 ja 3-08-2220 ühte menetlusse (haldusasi nr 3-08-986). Kohus leidis, et Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 17. aprilli 2008. a ja 16. mai 2008. a otsuste nr 12-8/6664-1 ja nr 12-8/6664-3 näol on tegemist maksumenetluses tehtavate menetluslike otsustega, mis olid suunatud 7. oktoobri 2008. a maksuotsuse nr 12-5/324 tegemisele (haldusasi nr 3-08-2220). Seetõttu on otstarbekas haldusasjad nr 3-08-986 ja 3-08-2220 liita, kuna see võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Mõlema kaebuse puhul on vastustaja ja kaebja samad ning tegemist on omavahel õiguslikult seotud kaebustega.

3. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus esitas 3. aprillil 2009 määruskaebuse, milles leidis, et kohtuasjade liitmine ei ole põhjendatud ning palus Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määrus tühistada.

4. Tartu Halduskohus keeldus 6. aprilli 2009. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest, leides, et määrus haldusasjade liitmise kohta ei ole edasikaevatav. Kohtuasjade liitmise kohta ei ole halduskohtumenetluse seadustikus ega tsiviilkohtumenetluse seadustikus edasikaebamise korda ette nähtud ning määrus haldusasjade liitmise kohta ei takista asja edasist menetlemist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2009. a määrus tühistada ja võtta Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määrusele menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: a) Menetluse takistuseks tuleb lugeda ka põhjendamatu viivitus haldusasja menetlemisel, kui haldusasja on võimalik takistamatult lõpetada. Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määrus takistab endise haldusasja nr 3-08-986 edasist menetlust, kuna asjas ei ole võimalik kohtuotsuse tegemine enne haldusasja nr 3-08-2220 läbivaatamist. b) Menetlus endises haldusasjas nr 3-08-986 oli 26. märtsi 2009. a kohtumääruse tegemise ajaks jõudnud kohtuotsuse tegemiseni ning pooltel oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 452 lg 4 alusel õigus eeldada kohtuotsuse tegemist hiljemalt 40 päeva jooksul taotluste ja dokumentide esitamise tähtpäevast arvates. Endine haldusasi nr 3-08-2220 oli menetluste liitmise ajal alles eelmenetluse staadiumis ning seetõttu tekitab haldusasjade liitmine viivituse endise haldusasja nr 3-08-986 lõpuni menetlemisel. c) Eelneva menetluse põhjal oli pooltel õigus eeldada, et kohtu arvates on haldusasjade eraldi lahendamine võimalik, sest halduskohus jättis 16. jaanuaril 2009 rahuldamata Maksuja Tolliameti taotluse samade haldusasjade liitmiseks. d) Halduskohus oli määranud endises haldusasjas nr 3-08-986 kohtuotsuse teatavaks tegemise aja, millest võib järeldada, et kohus pidas nimetatud asjas kohtuotsuse tegemist võimalikuks. Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määrusest ei nähtu, millisel põhjusel on kohus varasemat seisukohta muutnud ja otsustanud haldusasjad liita.

3 6. AS K&H vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei anna HKMS § 471 lg 1 alust 26. märtsi 2009. a määruse vaidlustamiseks määruskaebusmenetluse korras. Alust määruskaebuse esitamiseks menetluste liitmise määrusele ei tulene ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Määruskaebuses esitatud seisukohad puudutavad pigem haldusasjade liitmise ja kohtuotsuse teatavakstegemise aja tühistamise otstarbekust, mille jaoks on ette nähtud vastuväite või vastavasisulise taotluse esitamise võimalus.

7. Ringkonnakohtu taotlusel esitas AS K&H oma vastuse ka Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebusele, millega vaidlustati haldusasjade liitmist Tartu Halduskohtu poolt (halduskohtu 26. märtsi 2009. määruse peale esitatud määruskaebus). Vastuses palutakse jätta Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määruse peale rahuldamata. Vastuses märgitakse, et kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et määruskaebuses esitatud vastustaja seisukohad puudutavad hoopis haldusasjade liitmise ja kohtuotsuse teatavakstegemise aja tühistamise otstarbekuse küsimust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus käsitleb asja lahendamisel kõigepealt haldusasjade liitmise vaidlustamise võimalikkust (osa I) ning seejärel haldusasjade liitmise põhjendatust käesolevas asjas (osa II).

I

9. HKMS § 472 lg 1 sätestab, et määruskaebuse menetlemisel halduskohtus ja selle kontrollimisel ringkonnakohtus lähtutakse tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 661 lg 1 järgi esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. TsMS § 663 lg 1 järgi otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Muuhulgas peab kohus kontrollima, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud.

Tartu Halduskohus keeldus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebuse menetlusse võtmisest põhjendusel, et kohtuasjade liitmise vaidlustamiseks ei ole halduskohtumenetluse seadustikus ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus edasikaebamise korda ette nähtud ning samuti ei takista haldusasjade liitmine asja edasist menetlust (HKMS § 471 lg 1).

10. Halduskohus märkis õigesti, et halduskohtumenetluse seadustik ja tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri otseselt küsimust, kas kohtuasjade liitmine on vaidlustatav. Seetõttu tuleb vaidlusalune küsimus lahendada HKMS § 471 lg 1 alusel, mille kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

11. Riigikohtu halduskolleegium on 29. aprilli 2009. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-19-09 andnud tõlgenduse HKMS § 741 lg-le 1, mis käsitleb ringkonnakohtu määruse vaidlustamist Riigikohtus ja mis näeb analoogselt HKMS § 471 lg-ga 1 ette, et määruskaebuse ringkonnakohtu määrusele võib esitada üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

4 Selles asjas leidis Riigikohtu halduskolleegium, et fraasi „määrus takistab asja edasist menetlust” tuleb tõlgendada laiendavalt. See säte hõlmab nii juhtumeid, kus tegemist on kohtuasja menetluse edasise takistamisega kui ka juhtumeid, kus takistatud on kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine.

12. Ringkonnakohus leiab, et ka haldusasjade liitmine võib takistada ühe haldusasja menetluse lõpetamist mõistliku aja jooksul. Kui liidetakse näiteks piisava omavahelise seoseta asjad või kui ühe asja lõpuni lahendamine on haldusasjade menetluse erinevaid staadiumeid arvates otstarbekas, hoolimata haldusasjade omavahelisest seosest, siis on haldusasjade liitmine ebaotstarbekas ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. See takistab haldusasja menetluse lõpetamist mõistliku aja jooksul.

13. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohus on ekslikult leidnud, et kohtuasjade liitmine ei ole vaidlustatav ja keeldunud seetõttu Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebuse menetlusse võtmisest.

II

14. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebus on ringkonnakohtule esitatud Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2009. a määruse peale, millega keelduti menetlusse võtmast määruskaebust haldusasjade liitmise vaidlustamiseks. Kuna halduskohus pidas haldusasjade liitmise määrust mittevaidlustatavaks, siis ei ole ta järelikult otsustanud ka asjade liitmise määruse peale esitatud määruskaebuse põhjendatuse üle vastavalt TsMS § 663 lg-le 4. Selle sätte kohaselt võib esimese astme kohus juhul, kui ta leiab, et määruskaebus on põhjendatud, selle ise määrusega rahuldada.

Samas leiab ringkonnakohus, et nimetatud asjaolu ei takista ringkonnakohtul sisuliselt lahendada haldusasjade liitmise määruse (26. märtsi 2009. a määrus) peale esitatud määruskaebust. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks piirduda üksnes halduskohtu 6. aprilli 2009. a määruse tühistamisega ning haldusasjade liitmise määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse tagasisaatmisega selle menetlemiseks halduskohtus TsMS §-le 663 järgi. See oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti ei rikuta 26. märtsi 2009. a määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisega poolte õigusi, sest asjas on olemas Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebus nimetatud määruse peale ning AS-le K&H on antud võimalus selle määruskaebuse osas esitada oma seisukohad.

Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks ja vajalikuks kontrollida Maksuja Tolliameti Lõuna maksu ja tollikeskuse määruskaebuse alusel ka Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määruse õigsust.

15. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 26. a märtsi 2009. a määrus haldusasjade liitmise kohta on õige ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu arvates olid halduskohtu 26. märtsi 2009. a määrusega liidetud haldusasjad omavahel seotud. Varasemas haldusasjas (haldusasi nr 3-08-986) lahendas halduskohus küsimust, kas maksuhalduri poolt maksumenetluses tehtud menetlustoimingud on õiguspärased. Hilisemas haldusasjas taotles kaebaja sellesama maksumenetluse raames tehtud maksuotsuse tühistamist (3-08-2220). Seega on tegemist omavahel ilmselgelt seotud haldusasjadega.

5 TsMS § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.

Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist juhtumiga, kus haldusasjade liitmine TsMS § 374 alusel oli põhjendatud. Vaidlevad pooled on samad, vaidluse esemeks on ühes ja samas maksumenetluses tehtud toimingud ning antud haldusakt. Nähtuvalt maksuotsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusest on ka maksuotsuse vaidlustamisel üheks argumendiks eelnevalt vaidlustatud menetlustoimingute (asja materjalidega tutvumise mittevõimaldamine) väidetav õigusvastasus. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul lihtsustab asjade ühendamine nende menetlemist ja õige lahendi saavutamist.

16. Ringkonnakohus möönab, et asjade liitmine pikendab praegusel juhul tõenäoliselt varasema haldusasja (asi nr 3-08-986) lahendamist. Samas ei ole asja lahendamise kiirus asjade liitmisel ainsaks argumendiks. TsMS §-st 374 tulenevalt võib omavahelise seosega asju liita siis, kui see võimaldab asjade kiiremat lahendamist, või siis, kui see lihtsustab nende menetlemist. Ringkonnakohtu hinnangul lihtsustab asjade liitmine praegusel juhul asjade omavahelise ilmselge seotuse tõttu nende menetlemist ning aitab kaasa õige lahendi saavutamisele. Kolleegiumi hinnangul kaalub see üles varasema haldusasja lahendi mõningase võimaliku hilinemise. Samuti on oluline, et lõpliku haldusakti vaidlustamiseks esitatud kaebuse lahendamise aega haldusasjade liitmine ei pikenda, vaid suure tõenäosusega hoopis lühendab seda.

17. Ringkonnakohus leiab, et haldusasjade liitmist ei välista see, et varasemas haldusasjas oli määratud kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg. TsMS § 374 ei keela haldusasjade liitmist juhul, kui ühes haldusasjas on määratud otsuse teatavaks tegemise aeg.

TsMS § 452 lg-s 4 reguleeritud viimase istungi aja ja kohtuotsuse tegemise aja omavaheline seotus ei ole ringkonnakohtu arvates kohaldatav juhtumil, kus istungil olnud asi liidetakse teise haldusasjaga. Sellisel juhul vaadatakse liidetud haldusasjad läbi üheskoos ning paratamatult ei pruugi olla võimalik järgida väljakuulutatud otsuse teatavakstegemise tähtaegu. Pidades võimalikuks sellises menetlusstaadiumis asjade liitmist, tuleb võimalikuks pidada ka kohtuotsuse teatavakstegemise aja edasinihkumist.

18. Asjaolu, et halduskohus keeldus 16. jaanuaril 2009 haldusasja nr 3-08-2220 menetlusse võtmisel selle liitmisest varasema haldusasjaga, ei tähenda, et haldusasjade liitmine oleks keelatud hiljem. Arvestada tuleb ka seda, et Tartu Halduskohus jättis vastustaja poolt esitatud haldusasjade liitmise taotluse rahuldamata põhjusel, et ühes haldusasjas oli esitatud määruskaebus, mistõttu oli haldusasi sel hetkel Tartu Ringkonnakohtus lahendamisel. 26. märtsi 2009. a määruse tegemise hetkel oli see keeldumise alus ära langenud.

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2009. a määruse osas, milles keelduti Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 663 lg-st 2 tulenevalt on käesolev määrus selles osas lõplik ning ei ole edasikaevatav.

6 Maksuja Tolliameti määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määruse peale jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene