2-09-17252/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-17252

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-17252 Tsiviilasi Exx Txxxxxxx hagi Pxxxxx Txxxxxxx vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Exx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kostja: Pxxxxx Txxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 20.05.2009.a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Pxxxxx Txxxxxxxxxx Exx Txxxxxxx kasuks elatis 1600 (üks tuhat kuussada) krooni kuus alates 20.04.2009.a kuni Exx Txxxxxxx õpingute lõpetamiseni kutseõppeasutuses.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal on õigus esitada avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus tuvastas:

Exx Txxxxxxxxesitas 20.04.2009.a kohtule hagiavalduse Pxxxxx Txxxxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja täisealine. Ta õpib ega saa sissetulekut. Kostja, kes on hageja isa, teda rahaliselt ei toeta. Hageja kulud ühes kuus on 2470 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2000 krooni kuus alates hagi esitamisest, s.o 20.04.2009.a.

Kohus võttis hagi 11.05.2009.a määrusega menetlusse ja määras, et kostjal tuleb hagile vastata suuliselt eelistungil.

Kostja tunnistas nõuet osaliselt. Kostja väitel on ta nõus toetama hagejat kooliskäimisel. Seni on ta tasunud tütre ühiselamu koha eest 350 krooni kuus. Kostja on hagejat ka muul viisil toetanud, ostnud süüa ja andnud taskuraha. Hageja kohtuväliselt elatist temalt nõudnud ei ole. Kostja ei ole nõus hageja poolt nõutava elatisesummaga. Hageja kulud on 2470 krooni. Kostja arvates peaks lapse ülalpidamises osalema võrdselt ka tema ema. Kostja on nõus maksma elatist 1500 krooni kuus. Kostja maksab elatist veel kahele lapsele 1050 krooni lapse kohta kuus. Lisaks on tema ülalpidamisel elukaaslase laps. 20.05.2009. a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, kuid oli nõus ka elatisega kostja poolt pakutud summas 1500 krooni kuus. Hageja selgitas oma sissetulekuid ja kulusid. Ta saanud toetust elukaaslaselt ja emalt. Ema toetab hagejat umbes 600 krooniga kuus. Kooliga seoses tuleb hagejal maksta toiduraha. Osaliselt maksab toiduraha kinni kool, osaliselt tuleb ise maksta. Koht kooli ühiselamus maksab 350 krooni kuus, transpordikulud kooli sõitmiseks 160 krooni kuus ning muud vältimatud püsikulud 560 krooni kuus.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et elatisenõue on põhjendatud osaliselt

Kohus tegi kindlaks, et hageja Exx Txxxxxxx isa on kostja Pxxxxx Txxxxxxx. Hageja on sündinud xxxxxxxxxx.a (tl 6). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2 lg 2 mõttes on hageja saanud xxxxxxxxxx.a täisealiseks. Täisealiseks saamisel õppis hageja ja õpib ka käesoleval ajal Luua Metsanduskoolis (tl 5). Kooli lõpetamise aeg on juunis 2011. a. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 60 lg 2 näeb ette, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a maksta, on 2175 krooni. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid elatise väljamõistmise alla alammäära. Hageja on taotlenud elatist 2000 krooni kuus. Hageja on märkinud oma kuludeks 2470 krooni kuus: 350 krooni ühiselamukoht, 1000 krooni toit, 160 krooni kulud transpordile, 400 krooni kulud riietele, jalanõudele ja hügieenile ning 560 krooni muud kulud (taskuraha). Kohtu hinnangul on kulud mõistlikud ja ei ole ülepaisutatud. Samas kinnitas hageja kohtuistungil, et tema ema, Vxxxxxxxx Txxxxxxx, toetab teda 600 krooniga kuus. Kostja tasub elatist kahe alaealise lapse ülalpidamiseks 1050 krooni kuus. Arvestades hageja vajadusi ja kostja varalist seisundit leiab kohus, et mõistlik summa, mida kostjal tuleb hagejale igakuiselt maksta on 1600 krooni kuus.

Lähtudes PkS § 70 lg-st 1 ja § 60 lg-st 2 mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o 20.04.2009.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni kutseõppeasutuses.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab elatisenõude, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule teada poolte menetluskulusid ning hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Haide Rimmel kohtunik