3-08-968/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

29.mai 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-08-968 Haldusasi M.K kaebus Viru Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

18.mai 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja M.K, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa

RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD M.K esitas 16.05.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusega tekitatud kahju

15 000 krooni hüvitamiseks. Viru Vanglale 06.05.2008 esitatud kahjunõudest nähtuvalt taotles kaebaja Viru Vanglalt kahju 5 000 krooni hüvitamist. Ka Viru Vangla 15.05.02008 vastuses kahjunõudele nr.KP-1/71-2 räägitakse summast 5 000 krooni. Samas kaebuses vaidlustas kaebaja Viru Vangla järgmised toimingud: 22.04.2008 terveks päevaks prillide äravõtmine, üheks tunniks koos suitsetavate isikutega ühte kambrisse paigutamine,

3-08-968

2 (3) hügieenitarvete ja olmetehnika (pardel, veekeetja) lattu hoiule panemine, dušši alla mittelubamine, kambrisse pärast kella 00.00 saatmine. Justiitsministeeriumi 02.06.2008 kirjaga nr.11-7/5726 „Vaide tagastamine“ tagastati M.K-e tema 23.04.2008 vaie, kuna ta ei ole määratud tähtajaks vaides esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Kuna M.K esitas kaebuse Tartu Halduskohtule kõneallolevate toimingute peale 16.05.2008, mil vaideotsust 23.04.2009 vaides nimetatud toimingute osas ei olnud veel tehtud, siis ei olnud kaebajal õigust kooskõlas vangistusseaduse (edaspidi VangS)§ 11 lg-ga 5 halduskohtusse pöörduda ning selles osas tuleb tema kaebus tagastada. Nimetatud õigusnorm näeb ette, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega annab kohus käesolevas asjas sisulise hinnangu ainult M.K poolt esitatud kahjunõude 5 000 krooni põhjendatuse kohta. Kaebusest nähtuvalt on kahjunõue esitatud inimväärikuse alandamise ja tervisele kahju tekitamise eest riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 alusel. Vastustaja Viru Vangla 15.05.2008 vastusest kahjunõudele nr.KP-1/71-2 nähtub, et 14.04.2008 ja 22.04.2008 Viru Vanglasse saabumisel piirati kaebaja isiklike asjade kogust 30 kilogrammini ning sellise seadusevastase tegevusega alandati kaebaja arvates tema väärikust. Kogetud üleelamine mõjutas tema hingelist seisundit ning talle tekitatud kahju hüvitamiseks peab kaebaja õiglaseks hüvitiseks summat 5 000 krooni. Vastustaja viitab RVastS § 7 lg-le 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu) nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastustaja märgib, et kooskõlas RVastS §

9 lg-ga 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, koduvõi eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele, kui see on tekitatud õigusvastase tegevusega ning süüliselt. Antud juhul on Viru Vangla käitunud õiguspäraselt, sest vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) § 57 lg 3 kohaselt kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi (jõustus alates 15.02.2007). Kooskõlas VSkE §-ga 109 peavad kinnipeetavad, kelle juures ja laos olevate asjade kaal ületab 30 kg, viima asjade kaalu vangla sisekorraeeskirjades sätestatud normini ühe aasta jooksul alates 01.02.2007. Seega pidid kinnipeetavad oma isiklike asjade kaalu viima vastavusse VSkE-s sätestatud nõuetele hiljemalt 01.02.2008. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest andis vangla M.K-le korralduse panna 30 kilogrammi ületavad isiklikud asjad eraldi kotti ning saata need vanglast välja. Ühtlasi selgitab vangla vastuses kahjunõudele, et kaebaja poolt viidatud 07.02.2007 õiguskantsleri kirjas nr.6-3/070728/00800861 on õiguskantsler asunud seisukohale, et VSkE § 57 lg 3 ei ole vastusolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

VSkE § 109 (kinnipeetavate isiklike asjade kaalu määruses sätestatud normini viimine) näeb ette, et kinnipeetavad, kelle juures ja laos olevate asjade kaal ületab 30 kg, peavad viima kaalu sisekorraeeskirjades sätestatud normiga kooskõlla ühe aasta jooksul alates 01.02.2007. Seega pidid kinnipeetavad oma isiklike asjade kaalu viima vastavusse vangla sisekorraeeskirjas

3-08-968

3 (3) sätestatud nõuetele hiljemalt 01.02.2008. Kuna M.K saabus Viru Vanglasse 14.04.2008, siis selle aja seisuga ei oleks tal tohtinud olla tulenevalt VSkE §-st 109 isiklikke asju enam kui 30 kg. Kuna antud asjas tehti Viru Vangla poolt läbiotsimise käigus kindlaks, et M.K-l oli Tartu Vanglast saabudes kaasas 47,5 kg isiklikke asju, siis eiras M.K VSkE § 57 lg-s 3 sätestatut. Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et M.K eiras oma tegevusega VangS § 67 p-i 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. M.K ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele vanglast väljasaadetavad asjad kokku panna ning paigutada need lattu selleks, et asjad kuu aja jooksul vanglast ära viia. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et M.K pani toime VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise, kuna ta ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vastustaja andmetel on kaebajat karistatud samalaadsete üleastumiste eest korduvalt ka teistes vanglates. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6.

Mare Krull Kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 30.06.09

Mare Krull Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE