Legislator Case Law & Legislation
3-09-672/16 AI generated

3-09-672/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-09-672/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtu 01.04.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-672 anti luba R.H paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. R.H on Aserbaidžaani kodanik, saabus Eestisse 20.05.2006 ja viibib hetkel Eestis ebaseaduslikult.

Legislator headnote

AI generated

3-09-672/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: R.H on Aserbaidžaani kodanik, saabus Eestisse 20.05.2006 ja viibib hetkel Eestis ebaseaduslikult.

Keywords

AI generated
travel documents Iraqi asylum application unreasonableness of return to Afghanistan visas, asylum, immigration, etc missing case documents family asylum
AI generated
3-07-1084/4
A.S. on pärit Aserbaidžaanist ja viibib Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. Eestisse saabumise aeg ja asjaolud on tõsikindlalt tuvastamata. A.S.il oli Eesti elamisluba 13. augustist 2002. a kuni 12. veebruarini 2004. a. Kodakondsusja Migratsiooniamet (KMA) tegi 24. märtsil 2005. a talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt 23. maiks 2005. a. Ettekirjutus on täitmata.
3-07-622/6
A.S. on pärit Aserbaidžaanist ja viibib Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. Eestisse saabumise aeg ja asjaolud on tõsikindlalt tuvastamata. A.S.il oli Eesti elamisluba 13. augustist 2002. a kuni 12. veebruarini 2004. a. Kodakondsusja Migratsiooniamet (KMA) tegi 24. märtsil 2005. a talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt 23. maiks 2005. a. Ettekirjutus on täitmata.
2-08-49436/12
Viru Maakohtu menetluses on T.
3-06-1619/1
R.G. on Aserbaidžaani kodanik ja sündinud xx xx xxxx a Aserbaidžaanis Ahsus. R.G. saabus viimati Eestisse 9. aprillil 1999. a viisa alusel, mis kehtis kuni 18. aprillini 1999. a. Isik jäi Eestisse ning 17. mail 2002. anti talle tähtajaline elamisluba. Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 9. jaanuari 2003. a otsusega tunnistati elamisluba kehtetuks valeandmete esitamise tõttu. Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2003. a otsusega jäeti R.G.i kaebus rahuldamata.
3-06-1476/1
A.S. on pärit Aserbaidžaanist ja viibib Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. Eestisse saabumise aeg ja asjaolud on tõsikindlalt tuvastamata. A.S.il oli Eesti elamisluba 13. augustist 2002. a kuni 12. veebruarini 2004. a. Kodakondsusja Migratsiooniamet (KMA) tegi 24. märtsil 2005. a talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt 23. maiks 2005. a. Ettekirjutus on täitmata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-672 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus R.H väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet Esindaja: Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R.H. Kohtuistungi toimumise aeg

29. mai 2009 RESOLUTSIOON: Pikendada luba R.H väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 01. augustini 2009. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 01.04.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-672 anti luba R.H paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. R.H on Aserbaidžaani kodanik, saabus Eestisse 20.05.2006 ja viibib hetkel Eestis ebaseaduslikult.

2. 26.05.2009 saabus Tallinna Halduskohtule Kodakondsusja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) taotlus R.H väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt esitati KMA-le 02.05.2006 viisakutse taotlus R.H-le ühekordse lühiajalise viisa saamiseks. 12.05.2006 registreeriti R.H-le esitatud taotlus ühekordse viisa saamiseks sõprade külastamiseks, millele tehti positiivne otsus 19.05.2006. Viisaregistri piiriületuse andmetel saabus isik Eestisse 20.05.2006 Narva raudtee piiripunkti kaudu ja lahkus Eestist 14.06.2006 Narva maantee piiripunkti kaudu. Karistusregistris R.H kohta andmed puuduvad. KMA-le antud seletuse järgi viibib isik püsivalt Eesti Vabariigi alates 20.05.2006 ja pole sellest ajast alates Eesti Vabariigist lahkunud. Isiku sõnul saabus ta Eestisse sõpradele külla ja kaotas siin olles oma reisidokumendi. Eestis viibimise ajal isik enda sõnul ei töötanud ja oli oma sugulaste ja sõprade ülalpidamisel. Isiku sõnul elas ta Eestis viibimise ajal aadressil xxxxx x-xx, Tallinn, oma sõbrale kuuluvas korteris. Isik selgitas, et ei taotlenud uut Aserbaidžaani Vabariigi reisidokumenti, kuna Eestis puudub Aserbaidžaani Vabariigi saatkond. Kuna isiku väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, taotles KMA Tallinna Halduskohtult luba paigutada R.H väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. 01.04.2009 rahuldas Tallinna Halduskohus KMA taotluse ning R.H paigutati väljasaatmiskeskusesse.

3. 03.04.2009 edastas KMA päringu Välisministeeriumile palvega pöörduda Aserbaidžaani Suursaatkonna poole R.H dokumenteerimise küsimuses. KMA ei ole päringule vastust veel saanud.

4. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et väljasaatmist ei ole võimalik käesoleval ajal lõpule viia, palub KMA vastavalt VSS §-le 25 pikendada R.H väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra. KOHTUISTUNG

5. Kohtuistungil teatas R.H, et ta saab vene keelest halvasti aru ja soovib aseri keele tõlki. KMA esindaja kinnitusel viidi 01.04.2009 istung Tallinna Halduskohtus läbi vaid venekeele tõlgi osalusega ja R.H-le selles osas probleeme ei olnud. Väljasaatmiskeskuses on aga seni R.H-ga suhtlemisel olnud üks teine aseri keelt valdav meesterahvas, kes paraku on käesolevaks hetkeks Väljasaatmiskeskusest vabastatud. R.H esitas tõlgi vahendusel küsimusi ja võttis sõna, teatades, et andis oma passikoopia ja sõjaväepileti Riias asuvale Aserbaidžaani konsulile. Eestisse ta jääda ei soovi, soovib naasta Aserbaidžaani, kus tal on naine ja laps. Palub väljasaatmiskeskusest vabastamist, kuna ta on olnud seal juba kaks kuud. KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leidis istungil, et asja läbivaatamine ilma vene-aseri keele tõlgita oli vaatamata R.H vastuväidetele võimalik. Kohtu tõlk tõlkis istungil räägitu vene keelde, kasutades selleks võimalikult lihtsat sõnavara. R.H esitas oma seisukohad arusaadavas vene keeles. Tallinna Halduskohtus 01.04.2009 peetud istungil ei tõusetunud istungiprotokollist nähtuvalt keeleprobleemi. Kohus võtab arvesse ka seda, et kuna käesoleva taotluse faktilised asjaolud on selged, muuhulgas kinnitas R.H istungil selgesõnaliselt seda, et ta on Aserbaidžaani kodanik, ei saa R.H kesine vene keele oskus asjas tehtavat lahendit muuta. Kohtul ei tekkinud kahtlust selles, et R.H mõistis seda, mille ühe kohut peetakse, milline on KMA taotlus, milliste asjaolude üle arutlus käis ja milliseid küsimusi talle esitati.

7. Kohus leiab, et KMA taotlus R.H väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. R.H-l puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub eespoolnimetatud sätetest tulenevalt Eestist väljasaatmisele. KMA taotlusest nähtuvalt takistab R.H väljasaatmist kehtiva reisidokumendi puudumine. Kohtu hinnangul on väljasaatmine KMA tegevust arvestades perspektiivikas, kuna vaidlust ei ole selles, et isik on Aserbaidžaani kodanik. Mis puutub R.H kinnitusse selle kohta, et ta soovib lahkuda Aserbaidžaani, kuid ta ei saa seda hetkel teha reisidokumendi puudumise tõttu, siis leiab kohus, et vaid selline kinnitus ei ole piisav alus isiku väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. Vaidlust ei ole selles, et R.H-l puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja ta kuulub Eestist väljasaatmisele Aserbaidžaani niipea, kui ta saab omale kehtiva reisidokumendi. Kohus leiab, et isiku väljasaatmiskeskusest vabastamine võib nurjata väljasaatmise, kuna ei ole mingit kindlust selles osas, et R.H vajadusel KMA-le kättesaadav oleks (tal puudub Eestis töö – või elukoht). KMA-le antud seletuse järgi viibib isik püsivalt Eesti Vabariigi alates 20.05.2006, seega kolm aastat. Seda küllalt pikka aega arvestades peab kohus tõenäoliseks, et isikul puudub tegelik soov vabatahtlikult Aserbaidžaani naasta.

8. Kohus pikendab eeltoodust tulenevalt luba R.H kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kahe kuu võrra arvates 01.06.2009 kuni 01.08.2009.

Kadriann Ikkonen kohtunik