2-09-5725/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ä r a k i r i

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Kohtu Kohtu Kohtu Kohtukoosseis koosseis koosseis koosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Kohtuotsuse Kohtuotsuse Kohtuotsuse Kohtuotsuse tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja koht koht koht koht 29.05.2009.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja numb Tsiviilasja numb Tsiviilasja numb Tsiviilasja number er er er 2-09-5725 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi M M`i hagi A A`i vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad

Hageja: M M, isikukood xxxx, elukoht: xxxx, esindaja volikirja alusel Maarika Kutser, asukoht Koidula 1, Rakvere linn 44308, Lääne-Virumaa. Kostja: A A, isikukood xxxx, xxxx, esindaja volikirja alusel Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, Rakvere linn 44311, Lääne- Virumaa. Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2009.a. Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Hageja, hageja esindaja ja kostja esindaja Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon:

M M M M M M M M`i hagi `i hagi `i hagi `i hagi A A A A A A A A’i ’i ’i ’i vastu e vastu e vastu e vastu elatise vähendamise nõudes latise vähendamise nõudes latise vähendamise nõudes latise vähendamise nõudes rahuldada rahuldada rahuldada rahuldada.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista M M M M M M M M`ilt (isikukood `ilt (isikukood `ilt (isikukood `ilt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) A A A A A A A A’i (isikukood ’i (isikukood ’i (isikukood ’i (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) kasuks elatis nende lapse ) kasuks elatis nende lapse ) kasuks elatis nende lapse ) kasuks elatis nende lapse M M (sündinud (sündinud (sündinud (sündinud xxxx xxxx xxxx xxxx) ülalpidamiseks ) ülalpidamiseks ) ülalpidamiseks ) ülalpidamiseks alates käesoleva kohtuotsuse jõust alates käesoleva kohtuotsuse jõust alates käesoleva kohtuotsuse jõust alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest umisest umisest umisest kuni lapse kuni lapse kuni lapse kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 1 elatusrahana 1 elatusrahana 1 elatusrahana 1 500 (üks tuhat 00 (üks tuhat 00 (üks tuhat 00 (üks tuhat viissada) krooni viissada) krooni viissada) krooni viissada) krooni. . . .

Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalik Kohtuotsus tehakse avalik Kohtuotsus tehakse avalik Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu ult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu ult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu ult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu 29.0 .0 .0 .05.2009 5.2009 5.2009 5.2009.a. .a. .a. .a.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Tartu Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva Ringkonnakohtule 30 päeva Ringkonnakohtule 30 päeva Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 (TsMS § 442 lg. 6 (TsMS § 442 lg. 6 (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7).

2

I. Asjaolud, hageja nõue. I. Asjaolud, hageja nõue. I. Asjaolud, hageja nõue. I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 28.12.1998.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-08- 12583 kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt M M kohustub tasuma A A’i kasuks ja lapse M M’i ülalpidamiseks 2 150 krooni kuus. Hageja on seda kohustust täitnud. xxxx abiellus hageja K M’iga ja abielust sündis xxxx poeg S-M M. Hageja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ning saab peretoetust 300 krooni. Emapalk on 4 350 krooni. Hageja töötab xxxx ja tööle sõiduks ning tagasi kulub tal kuus vähemalt 2 800 krooni. Hageja kättesaadav kuupalk on 9 800 krooni. Pere kõik kulutused on kokku 14 500 krooni, sealhulgas lapsele umbes 2 650 krooni. Lisaks tuleb tasuda elatist 2 150 krooni kostja kasuks. Pere sissetulekud on 14 450 krooni. Selletõttu pole hagejal enam jätkuvalt võimalik maksta kostjale elatist 2 150 krooni kuus ning maksimaalne summa saaks olla 1 500 krooni. Hagi on esitatud PKS § 61 lg. 3 ja lg. 5 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

II. Kos II. Kos II. Kos II. Kostja kirjalik vastus. tja kirjalik vastus. tja kirjalik vastus. tja kirjalik vastus. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele teatab, et kostja hagi ei tunnista. Hageja esitatud põhjendused ei ole seaduspärased. Kostja on töötu ja hakkab alates aprillist saama töötu abiraha. Kostja elab ema korteris, kus tal tuleb kanda kommunaalkulusid 250 krooni ja tasuda interneti eest 200 krooni. Kostja on raskes olukorras ning elatise vähendamisel satuks poolte ühine laps halvemasse olukorda kui hageja uuest abielust sündinud laps. Kostja kompromissiga ei nõustu, palub jätta menetluskulud hageja kanda ning on nõus kirjaliku menetlusega.

III. Asja kohtulik arutelu. III. Asja kohtulik arutelu. III. Asja kohtulik arutelu. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada ja elatist vähendada, sest hagejal on nüüd ka teine laps, keda on vaja ülal pidada. Hageja sissetulek ei võimalda kostja kasuks elatise maksmist varem kokku lepitud määras. Kostja pole oma varalise seisundi kohta mingeid tõendeid esitanud. Asjaolu, et kostja on töötuna arvele võetud, ei ole piisav tõendama tema varalist seisukorda. Kostja esindaja selgitab, et kostja on töötuna arvele võetud, mistõttu tema sissetulek on ainult peretoetus 300 krooni ja töötu hüvitis, mida ta peab aprillist alates saama. Kostjal rohkem ülalpeetavaid pole. Kostja esindaja arvab, et hagi rahuldamisel võib jääda kostja laps halvemasse olukorda kui hageja abielust sündinud laps. Kostja esindaja palub kaaluda, kas on põhjendatud elatist vähendada sel määral kui hageja taotleb, ja teha õiglane otsus.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada järgmistel asjaoludel. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Varasema kohtuliku menetluse käigus on pooled sõlminud kohtu kinnitatud kompromissi, mida hageja soovib muuta. Kokkulepitud elatise maksmise osas võlgnevust ei ole. Seega on lapsevanem seni oma lapse ülalpidamise kohustust täitnud ja selles vaidlus puudub. Vastavalt PKS § 61 lg. 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja palub kokkulepitud elatist vähendada, kuna tal on ülal pidada ka teine laps. Poolte kokkulepitud elatusraha lapsele on 2 150 krooni. Vastavalt TsMS §-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hinnates tuvastatud asjaolusid, kohus leidis, et hageja on tõendanud, et tema tegelik olukord ja varaline seisund pole enam samad, mis olid seni makstava elatusraha kokkuleppe

3 kinnitamise ajal, sest hageja perre on sündinud teine laps, kelle ülalpidamiseks kulub vähemasti 2 600 krooni. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis 2-2-1-65-07 selgitanud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et vanemal tuleb elatist nõudva lapse kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. PKS § 61 lg. 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige on hageja esindaja väide, et kostja töötuna arvelevõtmise otsus ei ole piisav tõend tõendamaks kostja varalist seisukorda ning kostja vastuväited on tõendamata. Lahendis 2-2- 1-66-08 on Riigikohus märkinud, et kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Kohus andis kostjale aega oma varalise olukorra tõendamiseks. Kostja tõendeid ei esitanud. Kostja esindaja teada viibib kostja Soomes, kohtumaterjal on kostja elukohast tagastatud märkega, ei alates märtsikuust kostja ei ela sellel aadressil, on ainult sissekirjutus, ei ole teada, kus kostja asub. TsMS § 200 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kostja seda teinud pole, kuigi vähemalt volikirja kirjutamisel 06.03.2009.a. oli talle teada, et temast on saanud menetlusosaline. Kohus leidis, et lähtuvalt tuvastatust on hageja taotlus põhjendatud rahuldada, et hageja teine laps ei jääks vähem kindlustatuks, kui poolte ühine laps, ning hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. TsMS § 164 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS § 61, TsMS §-de 164, 441-442, 632 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 04. juulil 2009. a. 04. juulil 2009. a. 04. juulil 2009. a. 04. juulil 2009. a. Nooremreferent Lea Herne