2-09-1456/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine

28. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-1456 Peeter Kangro versus Ahti Jalakas Hagi ese võlgnevuse nõue Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja Peeter Kangro (isikukood xxxxxxxxxx; aadress viibib Murru Vanglas) Hageja esindaja Brigitta Mõttus (Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus, Rävala pst 8, Tallinn 10143) Kostja Ahti Jalakas (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xxxx xxx xxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. Peeter Kangro hagis Ahti Jalakas vastu:

1.1 rahuldada hagi ja välja mõista Ahti Jalakaselt Peeter Kangro kasuks võlgnevus summas

28 903.81 ( kakskümmend kaheksa tuhat üheksasada kolm kr ja 81 s ), millest põhivõlgnevus on 27 535.81 krooni ja viivised seisuga 12.01. 2009 1368 krooni ning alates 12.01. 2009.a. kuni võlgnevuse lõpliku kustutamiseni viivis arvestusega 0.2 % nõuetekohaselt tasumata põhivõlgnevuse summalt kalendripäevas. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda

2.2 välja mõista Ahti Jalakaselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 6000 ( kuus tuhat ) krooni ja advokaadi õigusabi eest summas 1982.40 ( üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks kr ja

40 s ) riigi kasuks.

2.3 menetluskuluna kohtumenetluses advokaadi osutatud riigi õigusabi tasu 1982.40 ( üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks kr ja 40 s) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Brigitta Mõttusele.

2.4 tunnistada kohtuotsus võlgnevuse osas viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid;

3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.4 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis

Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus

Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise.

Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et kostja võlgnevus hagejale on tõendatud. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 65 lg1, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt eraldi.

Sama seaduse § 65 lg. 2 kohaselt tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama isiku kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.

VÕS õ 69 lg 1 järgselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelistest suhetes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

Sama seaduse § 69 lg. 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas.

Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

2.3. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Menetluskuluks on riigilõiv 6000 krooni, mille tasumisest oli hageja vabastatud riigiõigusabi korras ja advokaadi õigusabikulud summas 1982.40 krooni.

Helle Tamm

Kohtunik