2-08-12113/11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-12113 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2009, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Reet Allikvere, Kaupo Paal Tsiviilasi Ü. A. hagi A. A. vastu elatise suuruse muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.12.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. A. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Ü. A. (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX XXXXX) Kostja A. A. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XXX-X XXXXXXX), esindaja Monica Meristo (Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, 44311 Rakvere)

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 15.12.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Ü. A. esitas kohtule 02.04.2008 hagi A. A. vastu elatise suurendamiseks. Täpsustatud hagiavalduses palus hageja muuta Tallinna Linnakohtu 22.10.2004 otsusega nr 2/227-6510/04 kostjalt laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks alates 02.04.2008 välja elatise lastele – tütardele E. ja E-M. – kummalegi lapsele 2175 krooni kuni nende täisealiseks saamiseni (tl 22-23). Tütar E. sündis XX.XX.XXXX ja tütar E-M. XX.XX.XXXX, seega saab E. täisealiseks XX.XX.XXXX ja E-M. XX.XX.XXXX. Lapsed elavad pärast vanemate abielu lahutamist ema juures, millest tulenevalt on suurem osa lastega seotud kulutustest tema kanda. Tallinna Linnakohtu eelnimetatud otsusega on kostjalt mõistetud hageja kasuks välja alates 19.04.2004 elatis lastele 1073 krooni kuus E. ja 1093 krooni kuus E-M..

Kostja vastus Kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust. Kohtuistungil vaidles kostja elatusraha suurusele vastu, väites, et ta ei ole suuteline maksma elatist nõutavas määras. Kostja on turvatöötaja, tema igakuine sissetulek on 6000 krooni. Kostja on võimeline maksma 1000 krooni kuus kummalegi lapsele.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja elatise 2175 krooni kuus kummalegi lapsele alates elatisehagi kohtule esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus, tuginedes perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-tele 3 ja 4, leidis, et hagi on põhjendatud ning kostjalt väljamõistetud elatist tuleb suurendada kuni seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud, et ta ei suuda tasuda elatist PKS § 61 lg-s 4 sätestatud määras: kostja on noor töövõimeline mees, kes peab tagama oma laste ülalpidamise. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka laste vajadustega. Elatist vajavatest lastest üks on 15- ja teine 17- aastane, kelle kasvamise, arengu ning koolituse peavad vanemad tagama. Kohus, lähtudes kostja väidetavast sissetulekust, ei pidanud võimalikuks arvestada hageja poolt 24.11.2008 istungil väljendatud soovi, et nõutud elatisele lisanduks selle väljamõistmisel arvestuslikult ka tulumaks.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus on kohaldanud valesti materiaalõigust ja teinud seetõttu ebaõige otsuse. Kohus on jätnud kogumata tõendid, mistõttu on puudulik ka asja kohtulik arutamine. Kohus peab asja arutama sisuliselt, antud juhul on jäetud tähelepanuta kõik kostja tõendid ja väited. Kohtuotsus on motiveerimata.

Kohus põhjendas hagi rahuldamist laste vajadustega ja sellega, et seaduse järgi ei tohi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool miinimumpalgast. Kostja on tasunud elatist senini korralikult, nagu kohus selle temalt 2004.a välja mõistis. Praegust majanduslikku olukorda arvestades on hea, et kostjal üldse töökoht on. Samas pole kohus kontrollinud hageja sissetulekuid ega varalist seisundit ega seda, kas senini on hageja suutnud garanteerida laste ülalpidamist kahe miinimumpalga ulatuses kuus, millised väidetavalt on laste vajadused. Seadus näeb küll ette, et elatis ei tohi olla väiksem kui ½ miinimumpalgast, kuid antud juhul tuleb arvestada ka kostja varalist seisundit ja sissetulekuid. Kostjal on küll korteriomand, kuid selle ostmiseks pidi ta võtma laenu, sest abielu ajal ostetud korter jäi hagejale. Kohus uuris asja pealiskaudselt ja tegi otsuse vaid hageja nõude põhjal. Kohus jättis tähelepanuta PKS § 61 lg-s 6 ettenähtud võimaluse mõista elatis välja alla seaduses sätestatud alammäära. Kui kostja tasub elatist nii nagu kohus selle välja mõistis, siis ei jää talle pärast elatise tasumist praktiliselt midagi alles. Samas on vaja tasuda eluasemelaenu ja makse, osta esmatarbekaupu. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väited ning suurendanud elatist. Pealegi tuleks arvestada ka sellega, et järelikult on hageja tulnud laste kulutuste katmisega senini toime, sest puuduvad tõendid, et ta oleks vajanud selleks teiste isikute abi.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hageja on sunnitud lastele ülalpidamise tagamiseks töötama mitmel töökohal, mida võiks ka kostja teha. Apellant on esitanud sisutühja väite, et kohus oleks pidanud kohaldama PKS § 61 lg-t 6. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks töövõimetu. Veelgi enam, vastates kohtuistungil kohtuniku küsimusele ilmnes, et kostja teenib lisaks põhitasule ka lisatasu tööalaste koolituste läbiviimise eest. Kohatu on apellandi arusaam, et kuivõrd puuduvad andmed, et hageja oleks vajanud teiste isikute abi, on ta senini saanud laste kulutustega hakkama. Elatise maksmine seaduses sätestatud miinimummääras on vanema kohustus. Apellandi väide, et abielu ajal ostetud korter jäi hagejale, on täiesti väär. Hageja korter on ostetud pärast poolte abielusuhete lõppemist hageja vanematelt saadud ja pangalt laenatud rahaliste vahendite eest.

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Seadusest tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PKS § 60 lg 1). Maakohus tuvastas õigesti, et kostja makstav elatis ei ole laste ülalpidamiseks piisav. PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui on välja mõistetud kohtuotsusega, siis sellega on tuvastatud, et vanem rikkus ülalpidamiskohustust ja vanemalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista. PKS § 61 lg 2 kohaselt lähtutakse igakuise elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kuna kohus mõistis elatise välja PKS § 61 lg-s 4 sätestatud alammääras, ei pidanud kohus laste vajadusi üksikasjalikult kaaluma. Antud juhul on elatis mõistetud välja vanemas teismeeas lastele, kelle igakülgse arengu vajadused peab antav elatis katma. Kolleegium nõustub maakohtuga elatise suuruse määramise osas.

Üldjuhul peab kohus vanemalt lapse ülalpidamiseks mõistma välja elatise vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PKS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus elatist vähendada. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus seda teha vaid juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Maakohus leidis õigesti, et kostja suhtes ei ole alust kohaldada PKS § 61 lg-t 6. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset väidet ega lisanud tõendit, kinnitamaks mõjuvat põhjust, mis võiks vabastada teda seadusest tulenevast kohustusest anda oma lastele vajalikku ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Selleks, et elatist võiks vanemalt seaduses ettenähtust vähem välja mõista, tuleb tuvastada, et vanem ei suuda elatist nõutavas ulatuses tasuda. Antud juhul ei ole kostja neid asjaolusid tõendanud. Paljasõnaline väide igakuise sissetuleku väiksuse kohta seda ei võimalda. Kostja peab leidma võimaluse oma laste nõuetekohaseks ülalpidamiseks. Kohtul ei lasunud kohustust kontrollida, millises ulatuses on hageja senini oma laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid kulutanud, sest see ei tõenda laste tegelikke vajadusi. Juhul kui lahuselav vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust või ei tee seda piisaval määral, siis ei tähenda see, et laste tegelik vajadus ongi selle võrra väiksem. Makstava elatise suurus ei tõenda lapse vajadusi, vaid vastupidi: elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda lapse vajadustest. Kohatu on ka apellandi viide asjaolule, et hageja saab laste ülalpidamisega ka ilma tema suurema panuseta hästi hakkama, sest ei ole tõendanud, et ta on vajanud selleks kõrvaliste isikute abi.

Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal