1-08-16951/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuaril 2009. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-08-16951 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav L.A

elukoht: Tartu, XXXXXX XX-X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld

Juhindudes KrMS §-dest 253 p 1 ja 254 , kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.A KarS 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50

(viiskümmend) päevamäära, s.o 9400 (üheksa tuhat nelisada) krooni.

KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuuks järgmiselt: alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb L.A tasuda igakuiselt vähemalt 940 (üheksasada nelikümmend) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista L.A-lt menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 (seitse) krooni.

Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874. Selgitusse märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

2

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud otsus taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

L.A süüdistatakse KarS § 121 järgi selles et tema 23.09.2008 kella 03.55 ajal Tartus ,

Rüütli 1 asuva pubi „Pool Kuus“ ees lõi ühe korra 1, 0 liitrise õllekannuga I.L. pea piirkonda,

põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasakul pool otsmikupiirkonnas umbes 5,0 cm haava.

II Prokuröri ettepanek

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm taotleb kohtult tunnistada L.A süüdi KarS 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja

karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, s.o 9400 krooni. KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus 9400 krooni tuleb tasuda ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 kuu vältel igakuiselt vähemalt 940 krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse kohta

Kohus on seisukohal, et on olemas KrMS §-s 251 lg 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine.

Süüdistus KarS § 121 järgi on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, milleks on

kannatanu I.L. ütlused (tl 1-2), tunnistajate K.L. (tl 7-8), M.H. (tl 9-10) ja A.H. (tl 11-12) ütlused, patrulillehe koopia (tl 16), koopia I.L. traumakaardist nr 16862 (tl 4-6), OÜ Muidex kiri

selle kohta, et 22.-23.09.2008 oli tööl turvamees L.A (tl 19) ning kahtlustatava L.A enda ütlused (tl 20-21).

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3

Kohus leiab, et L.A tegevuses KarS §-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. L.A on varem kriminaalkorras karistamata (tl 26-27). KarS § 121 järgi on võimalik karistada rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus on seisukohal, et arvestades toimepandud kuriteo iseloomu ning L.A isikut, on

teda võimalik mõjutada uutest kuritegudest hoiduma kõige kergema, s.o rahalise karistusega nimetatud karistusliigi alammäärale lähedases suuruses. Arvestades seda, et L.A keskmiseks päevasissetulekuks oli 2007. a vaid 188 krooni (tl 25) ning tal tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, käib rahalise karistuse summa ühe korraga tasumine talle üle jõu. Eeltoodud põhjusel tuleb anda L.A-le võimalus kanda rahalist karistust ositi 10 kuu jooksul vastavalt KarS §-le 66 lg 1,3.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9 alusel sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 krooni.

Ingeri Tamm Kohtunik