2-09-7444/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-09-7444

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2009. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-09-7444 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi Axxxxxxxxx Mxxxx ja AxxxxMxxxx vastu 115 271,97 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); esindaja: Taavi Vospert (elektronpost: menetlused@bigbank.ee); Kostja 1: Axxxxx Mxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja 2: Axxx Mxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja BIGBANK AS-i ja kostjate Axxxxx Mxxxx ja Axxx Mxxxx vahel 08.05.2009. a sõlmitud kompromiss, mis seisneb alljärgnevas: 1.1. Kostjad tunnistavad tingimusteta: 1.1.1. hageja nõuet summas 120 696,07 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 1.1.1.1. 98 341,74 krooni tagastamata krediidisumma; 1.1.1.2. 11 473,36 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 1.1.1.3. 8496,26 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 08.05.2009. a seisuga; 1.1.1.4. 984,71 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu; 1.1.1.5. 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. 1.1.2. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 5250 krooni, millest 250 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 5000 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda. 1.2. Kostjad tasuvad hagejale solidaarselt kokku 125 946,07 krooni, millest

2 (3) 120 696,07 krooni moodustab punktis 1.1.1. nimetatud võlg ja 5250 krooni punktis 1.1.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20802597157 alljärgnevalt: 1.2.1. tasudes alates maikuust 2009. a kuni septembrikuuni 2009. a igakuiselt hiljemalt 30. kuupäevaks solidaarselt vähemalt 1000 krooni. 1.2.2. tasudes võla jäägi hiljemalt 30.10.2009.a. ühekordse maksena.

2. Lõpetada menetlus BIGBANK AS hagis Axxxxx Mxxxx ja Axxx Mxxxx vastu 115 271,97 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes

Menetluskulude jaotus 1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada BIGBANK AS-i arveldusarvele nr 1120092793 Hansapangas pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 5000 (viis tuhat) krooni. Maksekorraldusel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-09- 7444, riigilõivu osaline tagastamine“. 3. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK BIGBANK AS esitas 23.02.2009.a. kohtule hagiavalduse Axxx Mxxxx ja Axxx Mxxxx vastu 115 271,97 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja Axxxxx Mxxxx vahel 01.09.2008.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust, mille alusel hageja andis kostjale 98 471,38 krooni krediiti. Tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja Axxx Mxxxxxx 06.02.2006.a. käenduslepingu. Kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 115 271,97 krooni, millest 98 341,74 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 473,36 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3072,16 krooni viivis, 984,71 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 19.02.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,81 % tagastamata krediidisummalt aastas.

Kohus võttis hagi 05.03.2009.a. määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 04.05.2009. a. Kohtuistungil osales kostja Axxxxx Mxxxx. Hageja esindaja oli teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega ja kostja Axxx Mxxxx oli kohtule varem teatanud, et ei saa määratud kohtuistungile ilmuda. Kostja Axxxxx Mxxxx tunnistas hagi ega esitanud nõudele vastuväiteid. Ta seletas, et ei ole võimeline kohustusi majanduslikust seisundist tulenevalt. Kohus teatas, et lahendab asja sisuliselt ja otsus tehakse teatavaks 25. mail 2009.a.

05.05.2009.a. teatas hageja esindaja kohtule kirjalikult, et poolte vahel käivad läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks.

3 (3)

14.05.2009.a. saabus kohtule poolte vahel 08.05.2009. a sõlmitud kompromissileping ja hageja esindaja taotlus kompromissi kinnitamiseks ning asja menetluse lõpetamiseks..

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esitatud kompromissilepingust nähtub, et pooled on pärast kohtuistungit ja enne asja lahendamist kohtuotsusega sõlminud vaidluseseme osas kokkuleppe. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hageja menetluskulud kannavad solidaarselt kostjad. Kompromissiga on hageja menetluskulud ka kindlaks määratud. Muude menetluskulude hüvitamist hageja taotlenud ei ole. Seega määrab kohus, et kompromissiga sätestamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 19.02.2009.a. riigilõivu hagi esitamise eest 10 000 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 5000 krooni BIGBANK AS-i arveldusarvele nr 1120092793 Swedbangas.

Ülle Raag Kohtunik