2-08-93900/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-93900

Hagi ese

Colemont Kindlustusmaakler OÜ hagi Maris Malva

vastu

29 563.-

krooni

ja

lisanduva

viivise

väljamõistmiseks, ärisaladuse kasutamise ja avaldamise

ning kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

29 260.- krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Colemont Kindlustusmaakler OÜ (rk 11144771;

asukoht

Peterburi

tee

2f,

Tallinn;

e-post

info@colemont.ee)

hageja esindaja: advokaat Kristi Sild (postiaadress

Advokaadibüroo Lextal OÜ, Rävala pst 4, Tallinn; e-post

kristi.sild@lextal.ee)

kostja: Maris Malva

Kohtuistungi toimumise aeg

13.05.2009

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Colemont Kindlustusmaakler OÜ hagi Maris Malva vastu

29 563.- krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks, ärisaladuse kasutamise ja

avaldamise ning kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks.

2. Jätta kõik menetluskulud Colemont Kindlustusmaakler OÜ kanda. Menetlusosaline võib

nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).

3. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele (TsMS § 455 lg 1).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, 7).

2/6

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Pooled sõlmisid 20.12.2006 töölepingu. Kostja asus tööle hageja Tartu esinduse

administraatori ametikohale. Töölepingu p-i 5.2 kohaselt maksti töötajale lisatasu 1000.-

krooni kuus töölepingu p-des 7.1 ja 8.2 nimetatud ärisaladuse hoidmise ja

konkurentsikeelu eest. Vastavalt kostja 03.10.2008 avaldusele lõpetati tööleping temaga

TLS § 79 lg 1 alusel alates 01.11.2008, töölepingu kehtivuse viimane päev oli 31.10.2008.

2. Pärast töölepingu lõppemist asus kostja koheselt (alates novembrist 2008) tööle Aadel

Kindlustusmaaklerid OÜ Tartu esinduse assistendi ametikohale. Kostja ametinimetus ja

tööülesanded on analoogilised sellega, mis tal olid hageja juures – tööandja töötajatele (sh

maakleritele) tugiteenuse pakkumine ning kindlustuslepingute vormistamine. Äriregistri

andmetel

on

hageja

ja

Aadel

Kindlustusmaaklerid

OÜ

tegevusvaldkonnaks

kindlustusvahendus. Kostja on rikkunud töölepingust tulenevat ärisaladuse hoidmise

kohustust ja konkurentsikeeldu ning kohustub tagastama hagejalt saadud lisatasu 22 000.-

krooni koos hageja poolt tasutud maksudega 7260.- krooni, kokku 29 260.- krooni.

3. Konkurentsikeeld kehtis töölepingu kehtivuse ajal ja kuus kuud pärast töölepingu

lõppemist, s.o kuni 30.04.2009. Pooled on kokku leppinud lisatasu tagastamise, kui kostja

peaks konkurentsikeeldu rikkuma. Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ on töölepingu p 8.3

mõistes hageja konkurent. Kostja, asudes alates novembrist 2008 tööle hageja konkurendi

juurde, rikkus töölepingu p-st 5.2, 8.1, 8.2 ja 8.3 ja TLS §-st 50 p 6 tulenevat

konkurentsikeeldu.

4. Ärisaladuse hoidmise kohustus kehtis töölepingu kehtivuse ajal ja tähtajatult pärast

töölepingu lõppemist. Kostja asus tööle hageja konkurendi juurde ja kasutas hageja juures

töötamise ajal teatavaks saanud klientide andmeid ärilise kasu saamise eesmärgil, samuti

edastas nimetatud infot hageja konkurendi Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ töötajale Maia

Kannale. Ärisaladuse ärakasutamist tõendab see, et töölepingu kehtivuse ajal edastas

kostja M. Kannale hageja kliendi Avision AS-iga seotud info. Kostja saatis kirja ekslikult

M. Kanna (kes oli varem hageja töötaja) e-posti aadressile maia.kanna@colemont.ee, mis

oli suunatud hageja töötajale Tiiu Orgmetsale. Avision AS-i vara suhtes on sõlmitud uus

kindlustusleping Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ vahendusel. Ka on hageja töötajad

väljastanud kostjale heauskselt (uskudes, et kostja asub tööle notaribüroosse) klientide

nimekirja, mida kostja töösuhte lõppemisel ei tagastanud. Ärisaladuse hoidmise kohustuse

rikkumisega tekitas kostja hagejale kahju – saamata jäänud tulu, mis seisneb

kindlustuslepingute katkestamise ja lepingute mittepikendamise tõttu saamata jäänud

vahendustasus. Hageja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-103-08. Kostja on

rikkunud töölepingu p 5.2, 7.1, 7.2, 8.1, 8.2, 8.3 ja KonkS § 63 lg-t 1 (ärisaladuseks

loetakse mh teavet klientide ja edasimüüjate kohta). Kostja õigusvastast tegevust võib

vaadelda kui seadusega keelatud kõlvatut konkurentsi vastavalt KonkS § 50 lg-tele 1, 2.

Kostja

tegevus

on

käsitatav

konfidentsiaalse

teabe

ehk

hageja

ärisaladuse

kuritarvitamisena vastavalt KonkS § 52 lg-le 1 ning hagejale kahju tekitamisena vastavalt

VÕS §-le 115. Majandustegevuse iseloomu eripärast ja klientide suurest arvust tulenevalt

ei ole hagejal võimalik tuvastada kostja poolt tekitatud tegeliku ja konkreetse kahju

ulatust. Kahju tekitamise ulatuse määramine on raskendatud ka põhjusel, et kostja ei olnud

ise otseselt müügitööga seotud. Hageja hindab kostja poolt tekitatud kahjuks ärisaladuse

hoidmise ja konkurentsikeelu eest makstud summat koos tasutud maksudega.

5. Arvestades lepingulise kohustuse rikkumise iseloomu, kasutab hageja seadusest tulenevat

õigust nõuda õiguskaitsevahendina lepingulise kohustuse täitmist, st kohest ärisaladuse

hoidmise kohustuse rikkumise lõpetamist ja kõlvatu konkurentsi kohest lõpetamist, ning

tekitatud kahju hüvitamist.

6. Konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustus muutusid sissenõutavaks alates

rikkumise faktist (kostja tööleasumine hageja konkurendi juures). VÕS § 76 lg 1, § 94 lg

3/6

1 ja § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt seoses lepingulise kohustuse mittetäitmisega

viivist perioodi 01.12.2008-31.12.2008 eest kokku 303.- krooni ja viivist, mis ei ole hagi

esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud, 0,03% päevas.

7. Hageja palub järgmist:

7.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingu rikkumisega tekitatud kahju 29 563.-

krooni (22 000.- krooni lisatasu ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu

rikkumise eest, 7260.- krooni töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks, 303.- krooni

sissenõutavaks muutunud viivis) ning viivis 0,03% põhinõudest päevas alates

hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni;

7.2. kostjal koheselt lõpetada kõlvatu konkurents ning mitte kasutada ja mitte avaldada

kolmandatele isikutele Colemont Kindlustusmaakler OÜ ärisaladusi (tlk 19-31, 56).

KOSTJA VASTUVÄITED

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Töölepingu p-st 5.2 tulenevalt maksis tööandja

lisatasu lepingu p-des 7.1 ja 8.2 nimetatud kohustuste täitmise eest, konkurentsi osutamise

keeld on aga ette nähtud lepingu p-s 8.1. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud

ärisaladuse hoidmise kohustust. Samuti ei ole kostja rikkunud lepingu p-st 8.1 tulenevat

konkurentsikeeldu. Konkurentsikeelu eest eritasu maksmise kohustust ei ole töölepingus

ette nähtud ning seega ei ole konkurentsikeeld pärast töölepingu lõppemist TLS §-st 50 p

6 tulenevalt kehtiv. Isegi kui konkurentsikeeld kehtiks ka pärast töölepingu lõppemist ning

kostja oleks seda rikkunud, ei saa hageja konkurentsikeelu eest makstavat hüvitist tagasi

nõuda, sest töölepingus selles kokku lepitud ei ole (Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-

2-1-106-03 ja 3-2-1-14-05). Viivisenõue on arusaamatu ja põhjendamatu, kostja ei ole

rahalisi kohustusi rikkunud.

9. Kostja ametinimetus Colemont Kindlustusmaakler OÜ-s oli administraator, mis sisuliselt

tähendas maakleri assisteerimist. Otsene kokkupuude klientidega puudus, töökohustusteks

oli kindlustuspakkumiste ja kindlustuspoliiside väljastamine. Kliendisuhete hoidmine ja

uute klientide leidmine kostja töökohustuste hulka ei kuulunud. Uue tööandja (Aadel

Kindlustusmaaklerid OÜ) juures jäid kostja töökohustused praktiliselt samadeks (maakleri

abistamine tema klientide teenindamisel). Kostjal endal kliendibaas puudus ja lojaalse

töötajana ei kuritarvitanud ta tööandja usaldust ega võtnud ühtegi hageja klienti endaga

kaasa. Arusaamatuks jääb hageja väide, et kostja ei tagastanud klientide nimekirja.

Nimekirja kasutati lepingute arhiveerimiseks, see ei sisaldanud ühtegi kontakti ega

lepingut ning sellise nimekirja omamisest ei ole kasu, ka ei ole ükski nimekirjas olev

klient sõlminud Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ vahendusel kindlustuslepinguid. Samuti

ei tõenda ärisaladuse keelu rikkumist aadressile maia.kanna@colemont.ee saadetud tühi

meil (st ilma lisatud failita ja kaaskirjata) ja järgmisel päeval M. Kanna poolt väljastatud

liikluskindlustuse poliis. Avision AS, kes on olnud M. Kanna klient juba üle üheksa aasta,

võttis ise ühendust M. Kannaga ja palus temal edaspidi lepinguid Aadel

Kindlustusmaaklerid OÜ vahendusel pikendada ja ka liikluskindlustuse poliisi väljastada.

M. Kanna ja kostja meilivahetus on asjassepuutumatu, sealt selgub vaid, et maakler

M. Kanna saatis kostjale tavapäraseid tööülesandeid ajal, kui nad töötasid koos hageja

juures. BTA Kindlustuse AS-i töötaja Raivo Kella ja hageja esindaja vahelist kirjavahetust

on põhjalikult muudetud. Ametijuhendiga ei ole kostja kunagi tutvuda saanud, hageja on

esitanud kohtule vaid paar päeva enne kohtuistungit koostatud kostja töökohustuste

kirjelduse (tlk 69-71, 136-138).

KOHTUISTUNG

10. Hageja esindaja Aet Peetso 13. mai 2009. a istungile ei ilmunud, kuid esitas taotluse

kohtuistungi edasilükkamiseks seoses ootamatu haigestumisega (tlk 148, 149), tõendit

4/6

haiguse kohta ei ole käesoleva ajani esitatud. 20.04.2009 istungil seletas A. Peetso, et

ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja edastas hageja juures

töötades isiklikult e-posti aadressilt andmeid hageja endisele töötajale. Ärisaladuseks olid

ka hageja klientide nimed ning kostja rikkumine seisnes selles, et ta ei tagastanud hagejale

pärast töösuhte lõppemist klientide nimekirja. Nimekiri edastati kostjale elektrooniliselt.

Puuduvad andmed, mida nimekirjaga edasi tehti, kuid on kahtlus, et kostja kasutas seda

konkurendi juures töötades; tõendada seda ei saa ja seetõttu võtab hageja selle tagasi.

Kahju konkurentsikeelu rikkumisest seisneb selles, et kaotatud klientidelt jääb tulu

saamata. Kostja äraminekuga lahkunud klientide kohta ülevaade puudub, hageja esitab

selle kohtule hiljem. Maakler M. Kanna ja kostja, kes oli tema assistent, lahkusid töölt ca

kuuse vahega. Kostja töötas assistendina nii hageja juures kui ka konkurendi juures.

Lisatasu maksti mõlema kohustuse täitmise eest proportsionaalselt (tlk 81-82).

11. Maris Malva oli 20.04.2009 istungil nõus, et hageja ja Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ on

konkurendid ning tema töötas ja töötab assistendina. Kostjal kliente ei ole, kuid tal on

ligipääs klientide andmetele arvutiprogrammide kaudu. Võis olla, et kohustuste täitmise

eest maksti lisatasu 50% ja 50% (tlk 82). 13.05.2009 istungil palus kostja jätta hagi

rahuldamata (tlk 150).

KOHTU SEISUKOHT

12. Hageja on 13.02.2009 esitanud taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses

(tlk 67-68). Seetõttu lahendab kohus TsMS § 414 lg 3 alusel asja hageja osavõtuta

sisuliselt hoolimata sellest, et hageja esindaja 13.05.2009 istungile ei ilmunud ja palus asja

arutamise edasi lükata (tlk 148).

13. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel kehtis 20.12.2006-31.10.2008 tööleping (tlk 32-

36, 37, 38), mille alusel töötas kostja hageja juures administraatori ametikohal ning talle

maksti töölepingu p-i 5.2 alusel lisatasu 1000.- krooni kuus töölepingu p-des 7.1 ja 8.2

nimetatud kohustuste täitmise eest (tlk 23, 82, 149).

14. Töölepingu p 7.1 kohaselt kohustub töötaja hoidma ning mitte kasutama tööandja

ärisaladusi lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist tähtajatult. Töölepingu p 7.2

järgi loetakse hageja ärisaladuseks mh (a) klientide ja koostööpartneritega seotud andmed;

(b) kogu tööandja ja tema klientide dokumentatsioon, sh kommerts- ja muud lepingud.

15. Töölepingu p 8.2 kohaselt loetakse tööandjale konkurentsi osutamiseks töölepingu

kehtivuse ajal ja kuus kuud peale töölepingu lõppemist: a) tehingute tegemist, teenuste

osutamist või töö tegemist lepingu alusel tööandjale otseselt või kaudselt konkurendiks

olevale kolmandale isikule töötajana või mõnel muul viisil ning b) enda või kolmandate

isikute huvides ja ärilistel eesmärkidel ühenduse võtmine tööandja klientide või

potentsiaalsete klientidega, kusjuures viimasteks loetakse neid isikuid, kellega tööandja on

omalt poolt ühendust võtnud või läbirääkimisi pidanud.

16. TLS § 50 p 6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning

mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase

konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused

lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse

kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või

andis muud hüvitust. Riigikohus märkis 14.03.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-14-05, et

kui töölepingus ei ole konkurentsipiirangu rikkumise tagajärjena kokku lepitud, et töötaja

peab kohustuse täitmise eest makstud eritasu tagastama või muul viisil tööandjale

leppetrahvi maksma, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest,

sest töölepingu seadus konkurentsikeelu rikkumise tagajärgi ette ei näe. Lepingu

rikkumise korral on hagejal võimalik nõuda makstud eritasu tagastamist vaid siis, kui see

tuleneb pooltevahelisest kokkuleppest või seadusest. Kui võlgnik rikub kohustust, võib

5/6

võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 kohaselt nõuda kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju seadusest tuleneval muul põhjusel ei hüvitata. Tööandja kahjuna ei

ole käsitatav töötajale makstud eritasu, sest tööandja ei maksnud eritasu kohustuse

rikkumise tõttu.

17. Kohus leiab, et hoolimata asjaolust, kas kostja rikkus konkurentsipiirangut, ei ole hagejal

õigust eritasu tagastamist nõuda, sest pooled ei leppinud töölepingus kokku, et kostja peab

konkurentsipiirangu rikkumise korral eritasu tagastama. Eritasu ei ole käsitletav tööandja

kahjuna.

18. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja on tekitanud temale kahju ärisaladuse hoidmise

kohustuse rikkumisega või konkurentsikeelu rikkumisega.

18.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja asus novembris 2008, st varem kui

kuus kuud pärast hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamist, tööle Aadel

Kindlustusmaaklerid OÜ-s, kes on hageja konkurent (tlk 23, 39, 40, 41, 82). Kuna

pooled olid kokku leppinud konkurentsikeelus ka pärast töölepingu lõpetamist ja

hageja oli kostjale maksnud selle eest eritasu, on kostja rikkunud TLS §-st 50 p 6 ja

töölepingu p-st 8.2 tulenevat konkurentsikeeldu. Hageja ei ole aga välja toonud

ühtegi kindlustuslepingut, mis oleks kostja tegevuse tulemusena katkestatud või

pikendamata jäetud ja mille tõttu on hagejal jäänud tulu saamata. Kohus on andnud

hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (tlk 83), kuid hageja ei ole

asjakohaseid tõendeid esitanud.

18.2. Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumist ei ole hageja tõendanud. Tõendatud ei

ole, et kostja edastas hageja konkurendi Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ töötajale

Maia Kannale andmeid hageja klientide kohta või kasutas andmeid Aadel

Kindlustusmaaklerid OÜ-s töötamise ajal. Kostja poolt klientide andmete edastamist

ei saa järeldada üksnes asjaoludest, et kostja saatis 21.10.2008 M. Kanna endisele

e-posti aadressile kirja, mis koosnes vaid pealkirjast „Avision liiklus“ (tlk 42), ning

järgmisel päeval väljastati M. Kanna ja Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ vahendusel

Avision AS-i vara suhtes kindlustuspoliis (tlk 43, 44-45, 97). M. Kanna on hageja

endine töötaja. 20.10.2008 volitas Avision AS Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ-d,

kelle töötaja M. Kanna sel ajal juba oli, esindama ennast kindlustusküsimustes

(tlk 72) ning suhtles alates 21.10.2008 M. Kannaga e-posti teel (aadress

maia.kanna@aadel.ee) ja edastas ise M. Kannale oma andmeid (tlk 73, 74-76, 142-

145). Kostjale väljastatud klientide nimekirja (tlk 46-47) kohta on ka hageja esindaja

ise märkinud, et puuduvad andmed, mida sellega edasi tehti (tlk 81). Hageja esindaja

lubas esitada nimekirja hageja juurest lahkunud klientide kohta (tlk 82), kuid ei ole

seda teinud. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab tõendi esitamisel menetlusosaline

põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit

esitada. Hageja ei ole selgitanud, mida ta soovib tõendada M. Kanna ja kostja

vahelise kirjavahetusega märtsis-septembris 2008 (tlk 100-134). Kostja selgituse

kohaselt nähtub sealt vaid, et maakler M. Kanna saatis kostjale tavapäraseid

tööülesandeid ajal, kui nad töötasid koos hageja juures (tlk 136). A. Peetso ja BTA

Kindlustuse AS-i töötaja Raivo Kella kirjavahetusest ilmneb, et kostjal oli olemas

kindlustuslepingute sõlmimiseks vajalik kasutajatunnus, kuid puuduvad igasugused

tõendid selle kohta, et kostja oleks seda hageja huvide vastaselt kasutanud. Lisaks on

kostja vaidlustanud Raivo Kell´a nimelt saadetud e-kirjade ehtsuse (tlk 94-96).

TsMS § 238 lg 5 kohaselt kui kohus on tõendi vastu võtnud, võib ta jätta selle asja

lahendamisel sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud alustel arvestamata. Tõendi

võib jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kuna hageja ei

ole toimikus lk 100-134 asuvate tõendite esitamist põhjendanud, siis tuleb nimetatud

tõendid jätta arvestamata TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel. Tlk 94-96 asuvad Raivo Kell´a

6/6

e-kirjad tuleb jätta arvestamata kui ilmselt ebausaldusväärsed, sest kostja on esitanud

samad e-kirjad teistsuguse tekstiga (tlk 138-141).

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt 29 260.- krooni

(22 000.- krooni lisatasu ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu eest, 7260.-

töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks), samuti viivise väljamõistmiseks.

20. Hageja viited konkurentsiseaduse rikkumisele ja kõlvatule konkurentsile ei ole

asjakohased. Kostja tegutses hageja juures ja hiljem hageja konkurendi juures töölepingu

alusel. KonkS § 1 lg 3 kohaselt ei reguleeri konkurentsiseadus suhteid tööjõuturul.

Tõendamist ei leidnud, et kostja kasutas või avaldas kolmandale isikule hageja ärisaladusi.

Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue lõpetada kostjal kõlvatu konkurents ning mitte

kasutada ja mitte avaldada kolmandatele isikutele Colemont Kindlustusmaakler OÜ

ärisaladusi. Hagejal oleks õigus nõuda konkurentsikeelu täitmist VÕS § 1 lg 1, § 76 lg 1,

§ 101 lg 1 p 1, § 108 lg 2 alusel, kuid käesolevaks ajaks on konkurentsikeelu kuuekuuline

tähtaeg möödunud.

21. TsMS § 162 lg 1, 2, 3 ja § 173 lg 1, 4 alusel ning hagi rahuldamata jätmist arvestades

tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik