2-09-15007/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 27. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-15007 P.K. versus A.K. Hagi ese abielulahutuse nõue Asja lahendamine kohtuistungil 27. mai 2009 Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja P.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x-x, xxxxxxxx) Kostja A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x-x, xxxxxxxxx (viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas)

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. P.K. hagis A.K. vastu: 1.1 rahuldada hagi ja lahutada P.K.i ja A.K.i abielu, milline on registreeritud xx. xxxxxxxxxxx xxxx.a. Viljandi Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr. 167 1.2 jätta lapsed K K ja K K ema P.K.i juurde. Muud otsustused 2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2 TsMS § 448 lg. 42 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. 3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Kostja on tsiviilasja menetlemisel kohtuistungil hagi õigeks võtnud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS § 440 lg-le 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja on hagi õigeks võtnud kohtuistungil ja hageja hagi õigeksvõtmine on protokollitud. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise.

Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et abielu lahutamine on põhjendatud. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 26, mille kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PKS § 27 kohaselt lahutab abielu perekonnaseisuasutus või kohus. PKS § 29 lg 1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Asjas on vajalik selgitada asjaolu kas pooltevaheline abielu jätkamine on võimalik. PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

2.3. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Helle Tamm

Kohtunik