2-08-5469/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

26. mai 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-08-5469 Tsiviilasi KÜ hagi PÄ vastu põhivõla 35 690,08 krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind hageja KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja A Nielson kostja PÄ (isikukood XXX, elukoht XXX)

35 690,08 krooni Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 11.05.2009.a, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja A Nielson, kostja PÄ. Istungit protokollis sekretär Sandra Liivo RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista PÄ põhivõlgnevus 35 690,08 krooni (kolmkümmend viis tuhat kuussada üheksakümmend krooni ja kaheksa senti) KÜ kasuks.

3. Välja mõista PÄlt KÜ kasuks viivis põhivõlalt (35 690,08 kroonilt) alates 26.05.2009.a kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas).

4. Jätta kõik menetluskulud PÄ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 14.02.2008.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu

24 588,61 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi 25.04.2008.a määrusega võlgnikule maksettepaneku. Võlgnik esitas 02.06.2008.a maksettepanekule vastuväite. 19.06.2008.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle hagimenetlusse.

21.08.2008.a esitas hageja oma nõude ja põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige. Hageja on korraldanud XXX asuva elamu majandamist ja haldamist ning vahendanud hooldusja kommunaalteenuseid. Kostja on majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest tasunud ebaregulaarselt. 21.08.2008.a seisuga võlgneb kostja hagejale 35 690,08 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 35 690,08 krooni. Lisaks palus hageja märkida, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude summalt arvestatakse alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni täitmiseni viivist 11 % aastas.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Seoses sellega, et hageja ei ole soovinud katust remontida, on kostjale põhjustatud peaaegu 30 000 krooni ulatuses veekahju. Samuti on osad korteriühistu otsused seadusega vastuolus.

Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole selles, et 21.08.2008.a seisuga oli kostja XXX asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige.

Hageja põhikirja punkti 20 alapunkt 4 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsioonija elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkti 20 alapunkti 5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (s.h vesi, soojus, küte, soe vesi, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras.

2008.a juuli arvelt nähtuvalt on kostja majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus hageja ees 35 690,08 krooni. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole vaidlusaluseid haldusja kommunaalteenuseid osutanud ning vahendanud.

Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. Kostja väide, et osad korteriühistu otsused on seadusega vastuolus, on konkretiseerimata ja paljasõnaline. Tõendamata on väide, et korteriühistu tegevusetuse tõttu on kostjale tekitatud kahju peaaegu 30 000 krooni. Lisaks eeldaks see vastuväide vastuhagi esitamist või tasaarvestuse tegemist hageja nõudega. Kostja ei ole teinud kumbagi.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 35 690,08 krooni.

Hageja on palunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg 4 alusel märkida, et otsusega väljamõistetud põhinõude summalt arvestatakse alates otsuse tegemise päevast kuni täitmiseni viivist 11% aastas (seaduses sätestatud viivisemäär). TsMS § 461 lg 4 ei kehti alates 01.01.2009.a. Kuna aga hageja on sisuliselt palunud viivise väljamõistmist, siis on see nõue võimalik rahuldada TsMS § 367 alusel. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud viivise protsendina välja mõista mitte hagiavalduse esitamisest, vaid otsuse tegemisest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Arvestades, et seadusjärgne viivisemäär on muutuv, siis peab kohus põhjendatuks sõnastada see selliselt, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt alates 26.05.2009.a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik